Tšitšikov saabub ühte provintsilinna, võlub kogu kõrgema seltskonna ja külastab ümbruskonna mõisnikke. Ta pakub neile kummalist tehingut: osta ära nende surnud pärisorjad. Need talupojad on surnud pärast viimast rahvaloendust, kuid on endiselt nimekirjades ning nende isandad maksavad nende eest ikka veel makse.
Mõisast mõisasse vahelduvad ihnur, matslane, umbusklik lesk ja unistaja: Gogol loob neist vastupandamatu portreegalerii ja ühe vene kirjanduse naljakaima romaani.
Kui tõlge on alati silme ees, on seda huumorit täis romaani mõnus lugeda keeles, mida õpite.
