„Ma olen haige inimene… Ma olen kuri inimene.“ Nii algab endise väikeametniku pihtimus, kes on kibestunud ja üksildane ning on tõmbunud ühte Peterburi nurka. Kõigepealt seletab ta väljakutsuvalt, miks ta lükkab tagasi mõistuse ja progressi. Seejärel jutustab ta alandavast õhtust endiste kaaslastega ja kohtumisest noore naise Lizaga.
See jutustaja pilkab kõike, nii iseennast kui ka lugejat, ja ometi ta lummab. Seda raamatut peetakse sageli väravaks Dostojevski suurte romaanide juurde.
Kui tõlge on alati silme ees, saate seda palavikulist teksti lugeda keeles, mida õpite.
