Täielik kataloog

Hiina väejuht ja strateeg Sunzi, keda kutsutakse ka Sun Tzuks, esitab kolmeteistkümnes lühikeses peatükis sõja ja võidu põhimõtted. Tema keskne idee üllatab tänini: parim strateeg võidab võitlemata, tundes vastast, tundes iseennast ja valides õige hetke. Need põhimõtted kehtivad palju kaugemal kui lahinguväljal. Tänapäeval rakendatakse neid äris, läbirääkimistes, spordis ja igapäevaelus, et paremini ette näha, otsustada ja veenda. Lühikesi ja selgeid maksiime saate lugeda ükshaaval keeles, mida õpite.

Endine ori, filosoofiks saanud Epiktetos lähtub lihtsast eristusest. On see, mis sõltub meist: meie otsustused, soovid ja valikud. Ja on see, mis meist ei sõltu: keha, raha, teiste arvamus. Lühikeste maksiimidega õpetab ta, kuidas lõpetada muretsemine selle pärast, mis on meie võimust väljas, et tegutseda selle nimel, mis on meie võimuses. Tema nõuanded aitavad raskuste ees rahu säilitada ja sündmusi vähem südamesse võtta. Paljud lugejad hoiavad seda raamatut enda lähedal kogu elu. Lühikesi ja selgeid lauseid saate lugeda ükshaaval, omas tempos, keeles, mida õpite.

Möllavate kahekümnendate Ameerikas korraldab salapärane Jay Gatsby igal nädalavahetusel oma veeäärses häärberis hiiglaslikke pidusid. Tema noor naaber avastab vähehaaval, mis selle luksuse taga peitub: nooruspõlve armastus, mida Gatsby pole kunagi unustanud. Armastusloost kaugemale minnes maalib see Fitzgeraldi lühiromaan kriitilise portree ühiskonnast, mida lummavad raha ja välimus. Fitzgerald kirjutab elegantselt ja selgelt ning tema romaani on mõnus lugeda keeles, mida õpite.

16. sajandil kirjutab võimult kõrvale tõrjutud Firenze diplomaat Machiavelli selle väikese traktaadi, et selgitada, kuidas valitseja võimu haarab ja eelkõige kuidas ta seda hoiab. Ta toetub näidetele antiikajast ja oma aja Itaaliast ning annab otsekoheseid nõuandeid: kas olla kardetud või armastatud, pidada sõna või osata valetada? Siit saate aru, kuidas mõtlevad need, kes valitsevad, juhivad või peavad läbirääkimisi: tema õppetunnid võimust kehtivad nii eile kui täna. Raamat on nii selgenägelik, et sellest on sündinud sõna: „makiavellistlik“. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda suurt klassikat lugeda keeles, mida õpite.

Hiina targale Laozile omistatud väike raamat koondab kaheksakümmend üks lühikest luuletust Taost, teest, mis juhib kõiki asju. See ülistab vett, mis oma painduvusega võidab kivi, ja tühjust, mis teeb vaasi kasulikuks. Juba üle kahe tuhande aasta õpivad selle lugejad tegutsema jõudu kasutamata, jääma lihtsaks ja leidma rahu. Väga lühikesi tekste saate lugeda ükshaaval, omas tempos, keeles, mida õpite.

Teadusest vaimustatud noor Genfi teadlane Victor Frankenstein suudab anda elu surnud ainest tehtud olendile. Oma loomingust kohkununa põgeneb ta ning mahajäetud olend peab üksi avastama maailma ja inimesed, kes teda tõrjuvad. See on romaan, millest sündis kõige kuulsam koletis. See esitab endiselt päevakohase küsimuse: milline vastutus on meil selle ees, mida me loome? Suur romaan, mida saate avastada keeles, mida õpite, tõlge alati silme ees.

Keset sõdu ja võimumuresid kirjutas Rooma keiser Marcus Aurelius ainult endale märkmeid, et jääda rahulikuks ja õiglaseks. Ta tuletab endale meelde, mis on tõeliselt oluline: täita oma kohust, leppida sellega, mida ei saa muuta, ja mitte lasta teistel end häirida. Need mõtted aitavad igapäevaraskuste ees asjadele distantsilt vaadata ja säilitada rahu, kui ümberringi kõik keeb. Lühikesi ja selgeid mõtteid saate lugeda ükshaaval, omas tempos, keeles, mida õpite.

Londonis maalib üks kunstnik portree Dorian Grayst, erakordselt ilusast noormehest. Pildi ees avaldab Dorian soovi jääda igavesti nooreks, nii et tema asemel vananeks portree. Küünilise lord Henry mõjul sukeldub ta lõbudesse ning iga tema eksimus jätab lõuendile jälje. Siis peidab Dorian pildi kõigi pilkude eest. Lummav lugu ilust, kurjusest ja igavese nooruse hinnast, kus sädelevad Oscar Wilde'i vaimukused. Huumorit täis dialoogide tõttu on seda põnev lugeda keeles, mida õpite.

Inglise meremees Marlow nõustub juhtima aurulaeva ühel suurel Aafrika jõel ettevõtte jaoks, mis kaupleb elevandiluuga. Kogu ülesvoolu sõidu ajal räägitakse talle Kurtzist, ettevõtte kõige säravamast agendist. Sügaval metsas elav Kurtz saadab üksinda rohkem elevandiluud kui kõik teised kokku. Kuid keegi ei tea päriselt, mis temast seal on saanud. See lühike lugu viib lugeja lummavale teekonnale koloniseerimise südamesse, sinna, kus võimul pole enam piire. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda lugu avastada keeles, mida õpite.

Ateenas tähistab luuletaja Agathon oma võitu tragöödiavõistlusel. Tema külalised, nende seas Sokrates, otsustavad veeta õhtu nii, et igaüks omakorda ülistab Armastust. Komöödialuuletaja Aristophanes jutustab, et inimesed olid kunagi kahekordsed ja et pärast seda, kui Zeus nad pooleks lõikas, otsivad nad oma teist poolt. Just sellest dialoogist pärineb väljend „platooniline armastus“. Selle küsimused kõnetavad igaüht tänini: miks me armastame ja mida me teises tegelikult otsime? Sõprade vestlusena kirjutatud lühikest dialoogi saate lugeda, tõlge alati silme ees, keeles, mida õpite.

1848. aastal, revolutsioonide eelõhtul, avaldavad Marx ja Engels selle lühikese teksti, mis algab kuulsaks saanud lausega: „Üks tont käib ringi mööda Euroopat, kommunismi tont.“ Nad kirjeldavad ajalugu klassivõitlusena, jutustavad kodanluse tõusust ja kutsuvad töölisi ühinema. Olenemata sellest, kas jagate selle ideid või mitte, on vähesed tekstid maailma nii palju muutnud. Viimane lause, „Kõigi maade proletaarlased, ühinege!“, on tuntud kõikjal ning selle lugemine aitab mõista suurt osa 20. sajandist. Üleskutsena kirjutatud teksti loete, tõlge alati silme ees, ühe hooga läbi keeles, mida õpite.

Pärast kümmet aastat üksindust mägedes laskub tark Zarathustra inimeste juurde, et kuulutada neile uudist: „Jumal on surnud.“ Ta kutsub neid loobuma väärtustest, mida neile on õpetatud, ja looma oma väärtused. See raamat tõi kultuuri üliinimese idee. Paljud lugejad leiavad sellest tänini võimsa üleskutse saada täielikult iseendaks. Kui tõlge on alati silme ees, saate neid lühikesi ja luuletuste kombel rütmilisi kõnesid lugeda keeles, mida õpite.

Euroopast naastes asub doktor Simão Bacamarte elama Brasiilia väikelinna Itaguaísse ja avab seal hullumaja, Rohelise Maja, et uurida hullust metoodiliselt. Esmalt paneb ta sinna luku taha mõned veidi kummalised elanikud, seejärel lugupeetud inimesed ja lõpuks nii palju rahvast, et hullumajas elab neli viiendikku linnast. Terava irooniaga esitab Brasiilia suurim kirjanik Machado de Assis küsimuse, mis paneb muigama ja mõtlema: kes otsustab, mis on normaalne? Huumorit täis lühijuttu loete ühe hooga keeles, mida õpite.

Westfaali lossis üles kasvanud noor Candide õpib oma koduõpetajalt Panglossilt, et „kõik on parimas korras parimas kõigist võimalikest maailmadest“. Kui ta ilusa Cunégonde'i suudlemise eest välja aetakse, läbib ta sõja, inkvisitsiooni, Lissaboni maavärina ja Ameerika kolooniad. Iga katastroofi järel kordab Candide oma õpetaja õppetundi ning Voltaire pilkab ägeda huumoriga neid, kes tahavad kõike seletada. Tema väljend „parim kõigist võimalikest maailmadest“ on jäänud kõigile meelde. Väga lühikeste peatükkide ja terava irooniaga jutustust on kerge lugeda keeles, mida õpite.

Ihne ja kõlvatu isa Fjodor Karamazov tülitseb oma vanima poja Dmitriga raha ja ühe ja sama naise pärast. Tema kaks teist poega lähevad vastupidiseid teid: Ivan, keda piinab kurjuse olemasolu, ja leebe Aljoša, noviits ühes kloostris. Ühel õhtul vana mees mõrvatakse ning kõik kahtlused langevad Dmitrile. See on korraga kriminaaljuurdlus ja suur perekonnaromaan, Dostojevski viimane raamat ning paljude lugejate jaoks tema suurim. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda meistriteost lugeda keeles, mida õpite.

Noor meremees Ismael läheb Nantucketis vaalapüügilaevale Pequod, mida juhib kapten Ahab. Ahab kaotas jala võitluses valge kašeloti Moby Dickiga ja tal on veel vaid üks mõte: see üles leida ja tappa. See romaan tegi valgest vaalast kõigi kinnisideede sümboli ning selle esimene lause, „Kutsuge mind Ismaeliks“, on üks kirjanduse kuulsamaid. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda suurt mereseiklust kogeda keeles, mida õpite.

Descartes jutustab, kuidas ta, pettunud kõiges, mida koolis õppis, otsustas kõike nullist alustada. Ta seab endale neli lihtsat reeglit õigesti mõtlemiseks ja kahtleb kõiges, kuni leiab ainsa asja, milles ta ei saa kahelda: „Ma mõtlen, järelikult ma olen.“ Väike raamat, mis muutis mõtlemise viisi. Tänapäevalgi aitab see mõelda oma peaga, metoodiliselt ja kriitiliselt. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda alusteksti lugeda keeles, mida õpite.

Viisteist novelli, mis jutustavad 1900. aasta paiku Dublinist, lapsepõlvest täiskasvanueani. Üks koolipoiss unistab minna suurele basaarile, üks noor neiu kõhkleb, kas jätta kõik maha ja minna koos meremehega, üks kontoriametnik uputab oma viha alkoholi, üks perekond koguneb jõuluajal oma iga-aastasele ballile. Joyce maalib tavalisi inimesi, kes on rutiini kinni jäänud, sel hetkel, kui nende elu natuke kõikuma lööb. Kogumik lõpeb novelliga „Surnud“, mis on üks ilusamaid kunagi kirjutatud novelle. Novellid on lühikesed ja neid saate lugeda ükshaaval keeles, mida õpite.

Väikeses provintsilinnas Cranfordis peavad peaaegu kõiki maju daamid, sageli vaesed, kes ei räägi kunagi rahast. Jutustaja Mary Smith viibib seal pikalt miss Matty juures, kes on varalahkunud pastori arglik ja väga hea tütar. Seal kohtame flanelli riietatud lehma, kunagi tagasi lükatud armastust ja vargahirmu, mis haarab terve linna. Elizabeth Gaskell jutustab neist väikestest eludest õrna huumoriga. Naljakas ja liigutav raamat vaiksest headusest ja üksteise aitamisest. Lühikestest stseenidest koosnevat raamatut, otsekui külaskäikudest, on kerge lugeda keeles, mida õpite.

Ühel hommikul arreteeritakse panga tähtis ametnik Josef K. tema kodus, ilma et ta teaks, miks. Ometi lastakse tal vabalt tööl käia. Kohus, mis tema üle otsustab, istub eeslinna pööningutel, mis on toimikuid täis, ja keegi ei oska talle öelda, milles teda süüdistatakse. Kafka palus oma sõbral Max Brodil see romaan pärast tema surma koos teiste käsikirjadega põletada. Max Brod keeldus. Suuresti sellest raamatust pärineb sõna „kafkalik“ iga absurdse olukorra kohta, kus inimene eksib reeglite ja ametiasutuste rägastikku. Kummaliste, vahel peaaegu koomiliste stseenidega romaani saate lugeda, tõlge alati silme ees, keeles, mida õpite.

Iirimaal kasvab noor Stephen Dedalus katoliku perekonnas, mis vähehaaval vaesub. Ta õpib jesuiitide juures, kord kohutab teda põrgujutlus ning talle pakutakse isegi preestriks saamist. Kuid ta tunneb, kuidas temas kasvab teine kutsumus: kunst. Joyce jutustab siin vaevu varjatult omaenda noorusest: kuidas tundlikust poisist saab kirjanik, kes tahab mõelda oma peaga. Kangelane kannab Daidalose nime, Kreeka mütoloogia tegelase, kes valmistas endale põgenemiseks tiivad. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda Joyce'i suurt romaani avastada keeles, mida õpite.

20. sajandi alguses rändab kuueteistkümneaastaselt Venemaalt Ühendriikidesse tulnud Emma Goldman mööda riiki, et kaitsta anarhismi, unistust peremeesteta ühiskonnast. Nendes esseedes ründab ta vanglaid, patriotismi, armastuseta abielu ja puritaanlikku silmakirjalikkust ning kaitseb naiste õigust oma elu üle ise otsustada. Tema loengutest sündinud tekstid on otsesed ja tabavad. Tänapäevalgi panevad need mõtlema selle üle, mis teeb igaühe tõeliselt vabaks. Kui tõlge on alati silme ees, saate neid kirglikke tekste lugeda keeles, mida õpite.

Pärast laevahukku ärkab laevaarst Gulliver rannal, pisikeste köitega maa külge seotuna: ta on liliputtide, viieteistkümne sentimeetri pikkuse rahva juures. Teistel reisidel on ta ise pisike hiiglaste maal ning avastab seejärel lendava saare ja maa, mida valitsevad mõistusega hobused. Imemuinasjutu kuube all on see huumorit täis satiir inimestest ja nende tülidest. Raamat on jätnud sõnaraamatusse koguni sõna: „liliputlik“. Gulliver jutustab oma reisidest nagu laevapäevikus ning seda suurt klassikat on mõnus lugeda keeles, mida õpite.

Ivan Iljitš on lugupeetud kohtunik, kes on endale ehitanud mugava, auväärse ja korrapärase elu. Ühel päeval, pärast tavalist kukkumist, tekib tal küljes kummaline valu, mis ei lahku enam. Vähehaaval mõistab ta, et tema haigus on raske ja et perekond eelistab teeselda, et ei näe midagi. Surma palge ees küsib ta endalt, kas ta on tõeliselt elanud. See Tolstoi lühike lugu pole oma jõudu kaotanud: see esitab küsimuse, mille igaüks lõpuks endale esitab, küsimuse sellest, mis on tõeliselt oluline. Lihtsas ja otseses stiilis kirjutatud lugu on kerge lugeda keeles, mida õpite.