Täielik kataloog

Albert Einstein selgitab ise relatiivsusteooriat laiale lugejaskonnale. Et end arusaadavaks teha, toob ta näiteid igapäevaelust: perroonist mööda sõitev rong, kaks samal hetkel löövat välku, vaguniaknast lahti lastud kivi. Tema jälgimiseks pole vaja kõrgemat matemaatikat, valguse kiirusest kuni ruumi kõveruseni. Lõpuks mõistate, miks aeg ja ruum pole see, mida arvati, ning seda selgitab Einstein ise. Selges stiilis ja lühikeste peatükkidega kirjutatud raamatut on kerge lugeda keeles, mida õpite.

1859. aastal esitab filosoof John Stuart Mill lihtsa küsimuse: kui kaugele ulatub ühiskonna õigus üksikisikut kontrollida? Tema vastus mahub ühte põhimõttesse: igaüks peab saama mõelda, rääkida ja elada nii, nagu ta soovib, seni kuni ta teisi ei kahjusta. Mill kaitseb sõnavabadust ka šokeerivate ideede puhul ja hoiatab „enamuse türannia“ eest. Sotsiaalmeedia ajastul aitavad tema argumendid mõista, mida võib öelda ja mida tuleb sallida. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda alusteksti lugeda keeles, mida õpite.

„Ma olen haige inimene… Ma olen kuri inimene.“ Nii algab endise väikeametniku pihtimus, kes on kibestunud ja üksildane ning on tõmbunud ühte Peterburi nurka. Kõigepealt seletab ta väljakutsuvalt, miks ta lükkab tagasi mõistuse ja progressi. Seejärel jutustab ta alandavast õhtust endiste kaaslastega ja kohtumisest noore naise Lizaga. See jutustaja pilkab kõike, nii iseennast kui ka lugejat, ja ometi ta lummab. Seda raamatut peetakse sageli väravaks Dostojevski suurte romaanide juurde. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda palavikulist teksti lugeda keeles, mida õpite.

Wall Streetil võtab üks jurist tööle uue kirjutaja, Bartleby, kahvatu, vaikse ja alguses väga usina noormehe. Ühel päeval, kui ülemus palub tal koos temaga üht ärakirja üle lugeda, vastab Bartleby lihtsalt: „Eelistaksin mitte.“ Seejärel vastab ta sama lausega igale palvele, lahkumata kunagi kontorist. Korraga naljakas ja häiriv lühike lugu esitab küsimuse, mida ei unustata: mida teha inimesega, kes keeldub kõigest, viisakalt ja vihata? Tema väljend „eelistaksin mitte“ on saanud kuulsaks kogu maailmas. Selle loo loete ühe hooga keeles, mida õpite.

Ühel pidupäeval Ateena sadamas Pireuses arutavad Sokrates ja tema sõbrad, mis on õiglus ja kas õiglane inimene on õnnelikum kui ebaõiglane. Vastamiseks kujutleb Sokrates ideaalset linnriiki, mida valitsevad filosoofid. Just siin jutustab ta kuulsa koopamüüdi: aheldatud vangid peavad seinal olevaid varje tegelikkuseks. Juba üle kahe tuhande aasta on see raamat toitnud arutelusid võimu, hariduse ja tõe üle. See aitab tänapäevalgi küsida, kes peaks valitsema ja miks. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda suurt dialoogi lugeda keeles, mida õpite.

Londonis õnnestub Gabriel Syme'il, luuletajal, kellest on salaja saanud politseinik, end valida lasta Euroopa anarhistide kõrgemasse nõukogusse. Selle seitse liiget kannavad igaüks ühe nädalapäeva nime ja Syme'ist saab Neljapäev. Seal avastab ta vandenõu ning hiiglasliku ja hirmuäratava pealiku, keda kõik kutsuvad Pühapäevaks. Tagaajamised, langevad maskid, ootamatud pöörded: miski pole kunagi see, mis paistab. Chesterton teeb sellest huumorit täis spiooniromaani, millele ta ise andis alapealkirja „Õudusunenägu“. Täiskiirusel kulgevat romaani on kerge lugeda keeles, mida õpite.

Ühel ilusal juunihommikul Londonis valmistab Clarissa Dalloway ette õhtust vastuvõttu. Päeva jooksul, mida rütmistavad Big Beni löögid, mõtleb ta oma noorusele ja Peter Walshile, mehele, kellega ta ei abiellunud. Mujal linnas kannab endine sõdur Septimus endas ikka veel sõda. Kogu romaan mahub ühte päeva ning liigute tegelaselt tegelasele, nagu kuuleksite nende mõtteid. Selle esimene lause, kus proua Dalloway teatab, et ostab lilled ise, on jäänud kuulsaks. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda suurt klassikat lugeda keeles, mida õpite.

Müüriga ümbritsetud Ühtses Riigis pole inimestel enam nime, vaid number. Nad elavad kõik sama tunniplaani järgi klaasmajades, kus igaüks näeb kõike. D-503, kes on insener kosmoselaeval, mis peab selle täiusliku õnne teistele planeetidele viima, peab päevikut nende planeetide elanikele. Siis kohtab ta I-330, naist, kes reegleid ei austa. Nõukogude Liidus keelatud romaan on üks esimesi suuri lugusid totalitaarsest ühiskonnast ning George Orwell luges seda enne „1984“ kirjutamist. Päevikuna, lühikeste märkmetena kirjutatud romaani loete, tõlge alati silme ees, keeles, mida õpite.

Filosoof ja keiser Nero nõunik Seneca kirjutab oma lähedastele, et aidata neil paremini elada. Neist kuuest dialoogist esimene väidab, et elu ei ole lühike, vaid me raiskame seda, tegeldes kõigega peale elamise. Teised räägivad hingerahust, õnnelikust elust ja targa rahust solvangute ees. Tema nõuanded aja kasutamise ja enesevalitsuse kohta kõnetavad ka tänast lugejat ning paljud tema laused on loodud meelde jätmiseks. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda suurt klassikat lugeda keeles, mida õpite.

Diogenes Laertios jutustab Vana-Kreeka filosoofide elust ja ideedest, Thalesest Epikuroseni. Siin näete Thalest kraavi kukkumas, kui ta tähti vaatab, ja küünik Diogenest päise päeva ajal latern käes inimest otsimas või Aleksander Suurt palumas, et too tema päikese eest ära astuks. Naljakad või üllatavad anekdoodid teevad suured mõtlejad lähedaseks ja inimlikuks. Mõistate, mida igaüks mõtles, kui näete, kuidas ta elas: elav sissejuhatus filosoofia algetesse. Iga elulugu on omaette jutustus ning raamatut saate lugeda omas tempos keeles, mida õpite.

Oma laboris opereerib doktor Raymond noore tüdruku Mary aju, et too näeks meie maailma taga peituvat varjatud maailma, mida muistsed kutsusid „jumal Pani nägemiseks“. Aastaid hiljem võtavad Londonis kõrgseltskonna mehed üksteise järel endalt elu ning iga kord näib, et üks ja sama naine on nende teele sattunud. Killukestena, nagu juurdlus, jutustatud lühike lugu loob hirmu tasapisi. Lovecraft imetles seda ning see kuulub fantastika suurte klassikute hulka. Kui tõlge on alati silme ees, saate õudusvärinat tunda keeles, mida õpite.

Öösel keset lumetormi välja kutsutud maaarstil pole enam hobust, et teele asuda. Ühes karistuskoloonias tutvustab ohvitser uhkusega külastajale kummalist hukkamismasinat. Üks näljakunstnik on nädalaid oma puuris söömata, samal ajal kui rahvahulk tasapisi tüdineb. Nendes kolmes Kafka häirivas loos pöördub igapäevaelu hoiatamata õudusunenäoks ning neid ei unustata. Lühikesi ja täpsete lausetega kirjutatud lugusid loete igaühe ühe hooga keeles, mida õpite.

Umbes aastal 400 jutustab Põhja-Aafrikas Hippo piiskopiks saanud Augustinus oma elust, pöördudes otse Jumala poole. Ta meenutab oma lapsepõlve, pirne, mida ta varastas üksnes pahateo lõbu pärast, oma noorust Kartaagos ja pikka tõeotsingut. Kuni päevani, mil ta kuuleb ühes Milano aias lapsehäält laulmas: „Võta ja loe.“ Seda raamatut peetakse sageli Lääne esimeseks suureks autobiograafiaks. Siin kohtate inimest, kes kahtleb, eksib ja otsib iseennast, siirusega, mis puudutab tänapäevalgi. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda suurt klassikat lugeda keeles, mida õpite.

„Inimene sünnib vabana, kuid on kõikjal ahelais.“ Rousseau lähtub sellest tõdemusest ja otsib ühiskonnavormi, kus igaüks, ühinedes kõigiga, kuuletub ainult iseendale. Sellest lepingust tuletab ta lihtsa idee: võim kuulub rahvale ja seadus peab väljendama kõigi tahet. Vastupidiselt neile, kes rajasid võimu jõule või jumalikule õigusele, rajab Rousseau selle kodanike kokkuleppele. See väike raamat innustas Prantsuse revolutsiooni ning aitab tänini mõista, kust pärinevad meie arusaamad demokraatiast ja võrdsusest. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda alusteksti lugeda keeles, mida õpite.

1845. aastal ehitab Henry David Thoreau oma kätega onni Waldeni tiigi kaldale Massachusettsi metsadesse ja elab seal üksi kaks aastat. Ta kasvatab ube, jälgib aastaaegu ja loomi ning vähendab oma vajadused hädavajalikuni. Raamat, mis kutsub küsima, mida on elamiseks tegelikult vaja. Sellest on saanud eeskuju kõigile, kes otsivad lihtsamat, vabamat ja loodusele lähemat elu. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda lugeda peatükk peatüki haaval, omas tempos, keeles, mida õpite.

Kolm Dostojevski lugu. Loos „Valged ööd“ kohtab noor üksildane unistaja Peterburi valgetel öödel neli õhtut järjest noort neidu, kes kedagi ootab. Loos „Tasane“ valvab mees oma noore naise surnukeha juures ja püüab mõista. Loos „Naljaka inimese unenägu“ jääb üks meeleheitel mees magama ja näeb und, mis muudab kõike. Õrnad, traagilised või nägemuslikud lood näitavad suure vene romaanikirjaniku teist nägu. Need lühikesed lood loete igaühe ühe hooga keeles, mida õpite.

See kogumik toob kokku neli Tšehhovi ilusaimat novelli. Loos „Palat nr 6“ hakkab üks provintsiarst vestlema oma haigla vaimuhaigega ja jõuab lõpuks küsimuseni, kes on tegelikult hull. Loos „Daam koerakesega“ kohtuvad Jaltas mees ja naine, kumbki omaette abielus, ning langevad armastusse, mida nad ei osanud oodata. Siin kohtate ka üksildast ja haiget piiskoppi lihavõttepühade eel ning noort mõrsjat, kes otsustab kõik maha jätta. Tšehhov ei mõista kunagi kohut: mõne leheküljega annab ta tunda terve elu. Need novellid loete igaühe ühe hooga keeles, mida õpite.

See kogumik toob kokku kolm merelugu. Loos „Noorus“ meenutab Marlow oma esimest reisi ohvitserina vanal lagunenud kaubalaeval, mis süttib teel Itta põlema. Loos „Taifuun“ viib kujutlusvõimetu kapten MacWhirr oma aurulaeva kohutava tormi südamesse, trümmis kakssada Hiina töölist. Loos „Salajane kaaslane“ peidab noor kapten pardale võõra, kes saabus keset ööd ujudes. Kakskümmend aastat meremehena sõitnud Conrad annab merd tunda nagu keegi teine: ohtu, kapteni üksindust, tavaliste inimeste julgust. Kui tõlge on alati silme ees, saate neid avastada keeles, mida õpite.

Isa Brown, hajameelse olemisega väike katoliku preester, lahendab juhtumeid, mis ajavad segadusse politsei ja teadlased, sageli koos oma sõbra Flambeau'ga, endise vargaga, kellest on saanud detektiiv. Pariisis riigireetmises süüdistatud teadlane, Itaalia mägedes röövlite kinni peetud reisijad, vana Cornwalli suguvõsa: iga mõistatus laheneb tänu üksikasjale, mida keegi teine ei näinud. Kaksteist huumorit ja paradokse täis kriminaalnovelli, kus see tagasihoidlik preester, kes tunneb hästi inimsüdant, aimab tõe ära enne kõiki teisi. Iga novelli loete ühe hooga keeles, mida õpite.

19. sajandi lõpu Londonis peab Adolf Verloc Sohos väikest kahtlast poodi, kus ta elab koos naise Winnie ja Winnie noorema venna, lihtsameelse Steviega. Salaja luurab ta anarhistide järele ühe välisriigi saatkonna heaks. Ühel päeval nõuab tööandja temalt atentaati Greenwichi observatooriumi vastu. Tõelisest nurjunud atentaadist inspireeritud romaan on üks esimesi suuri romaane terrorismist ning endiselt üllatavalt päevakohane. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda süngelt iroonilist romaani lugeda keeles, mida õpite.

19. sajandi Inglise maakohas elab leedi Constantine üksi oma mõisas, sel ajal kui tema abikaasa Aafrikas lõvisid jahib. Ta on lubanud mehele peaaegu kedagi mitte näha ning tal on igav. Ühe vana torni tipus avastab ta Swithin St Cleeve'i, kahekümneaastase noormehe, kes vaatleb taevast ja unistab astronoomiks saamisest. Ta aitab noormeest uurimistöös ning nende vahel sünnib armastus, hoolimata vanuse ja seisuse erinevusest. Thomas Hardy asetab selle intiimse loo tähistaeva avaruse alla. Kui tõlge on alati silme ees, on seda õrna romaani mõnus lugeda keeles, mida õpite.

Peterburis elab väga vaene endine üliõpilane Raskolnikov tillukeses katusealuses toas. Ta on end veennud, et mõnel erakordsel inimesel on õigus seadusi rikkuda, ja tapab kirvega vana liigkasuvõtjast naise. Sellest peale ei jäta hirm ja palavik teda enam maha, samal ajal kui kaval ja kannatlik uurija Porfiri näib lugevat tema mõtteid. Algusest peale on teada, kes on süüdlane, ja ometi ei rauge pinge kordagi: kõik toimub tema südametunnistuses. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda Dostojevski meistriteost lugeda keeles, mida õpite.

Teose „Mémoires d'outre-tombe“ neljas köide hõlmab aastaid 1815 kuni 1828. Chateaubriand jutustab Saja päeva ajast, mille ta veedab Gentis kuningas Louis XVIII juures, ja Waterloo lahingust, mille kõminat ta kuuleb eemalt. Seejärel tulevad Napoleoni pagendus ja surm Saint Helena saarel. Chateaubriand jutustab ka oma karjäärist: saadik Berliinis ja Londonis, seejärel välisminister. Esirea tunnistaja jutustab seestpoolt Napoleoni langusest ja kuningate naasmisest ning maalib portree oma sõbrannast Madame Récamier'st. Kui tõlge on alati silme ees, saate neid kuulsaid memuaare lugeda keeles, mida õpite.

Pariisis igavleb oma elegantses salongis Thérèse, kõrgseltskonna noor naine, kes on abiellunud armastuseta. Reisil Firenzesse, linna, mille sümbol on punane liilia, armub ta tundlikusse ja kirglikusse kunstnikusse Jacques Dechartre'isse. Kuid Jacques on armukade ning Thérèse'i minevik hakkab teda kummitama. Suur armastuse ja armukadeduse lugu Toscana päikese all, Nobeli kirjanduspreemia laureaadilt Anatole France'ilt. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda ilusat romaani lugeda keeles, mida õpite.