Täielik kataloog

Tormesi jõe kaldal viletsas peres sündinud väikesest Lázarost saab pimeda kerjuse, oma esimese peremehe teejuht. Et nälga mitte surra, õpib ta teda varastama: ta joob kõrrega tema veini ja näpsab tema vorsti. Seejärel teenib ta ihnet preestrit ja siis laostunud kannupoissi, kes peidab oma viletsust ilusate riiete taha. 1554. aastal autori nimeta ilmunud ja hiljem inkvisitsiooni keelatud lühike, kavalust ja musta huumorit täis lugu on kõige esimene pikareskromaan. Lázaro jutustab oma seiklustest ise, vallatult, ning lühikesi peatükke on kerge lugeda keeles, mida õpite.

Harpagon, rikas kodanlane, kelle kinnisideeks on tema kulda täis lekas, tahab oma lapsed jõukatega paari panna, et midagi mitte kulutada, ja ise abielluda noore Marianega. Kuid tema poeg Cléante armastab just Mariane'i, tema tütar Élise armastab Valère'i ning üks kaval teener on lekase üles leidnud. See on üks Molière'i kuulsamaid komöödiaid. Tema kangelasest on prantsuse keeles saanud üldnimi, „harpagon“, ning tema hüüe „Ilma kaasavarata!“ on ajanud naerma üle kolme sajandi. Elavate dialoogidega ja arusaamatusi täis näidendit on kerge lugeda keeles, mida õpite.

1751. aasta Edinburghis on noor David Balfour just saanud oma pärandi. Ta tahab tunnistust anda, et päästa süütu mees, keda süüdistatakse poliitilises mõrvas, kuid võimulolijad on oma süüdlase juba välja valinud ja tahavad takistada Davidil rääkimast. Samal ajal kohtab ta Catriona Drummondi, tugeva iseloomuga mägismaa neidu. Vandenõud, ohud ja armulugu põimuvad 18. sajandi rahutul Šotimaal, kus David kohtab taas Alan Brecki, oma mässumeelset ja hooplevat sõpra. David jutustab loo ise, rohkete dialoogidega, ning seda on mõnus lugeda keeles, mida õpite.

Ühes Inglise külas lõbustab noor, ilus, rikas ja enesekindel Emma Woodhouse end teiste abielude korraldamisega. Ta võtab oma hoole alla Harrieti, varatu noore neiu, ja otsustab leida talle mehe omal moel. Kuid Emma loeb südameid halvasti, alustades omaenda südamest. Arusaamatusi täis komöödia, kus Jane Austen pilkab õrnalt oma kangelannat ning kus naerate tema eksimuste üle, enne kui ennast neis ära tunnete. Vaimukaid dialooge on mõnus lugeda keeles, mida õpite.

Jura saeveskipidaja poeg Julien Sorel on vaene, uhke ja auahne ning imetleb salaja Napoleoni. Verrières'i linnapea koduõpetajaks saanuna võrgutab ta tema naise, proua de Rênali. Seejärel, Besançoni seminarist markii de La Mole'i Pariisi paleeni, ronib ta ülespoole ühiskonnas, mis teda põlgab. See on Stendhali suur romaan auahnusest ja armastusest. Üksi terve ühiskonna vastu seisev Julien on üks kirjanduse lummavamaid kangelasi. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda meistriteost lugeda keeles, mida õpite.

Andaluusias kohtab üks õpetatud rändur tagaotsitavat röövlit don Joséd ja seejärel Córdobas mustlasnaist, kes ennustab tulevikku: Carmenit. Mõni kuu hiljem leiab ta don José vanglast, hukkamise eelõhtul, ja kuulab tema elulugu. Noor sõdur, kellel oli ees edutamine, kaotas kõik sel päeval, mil kohtas Carmenit. Vaba ja jultunud Carmen ei allu kellelegi: temast on saanud üks maailma kuulsamaid kangelannasid, nii et juba tema nimi tähendab kirge. Selle lühikese loo loete ühe hooga keeles, mida õpite.

Ühel pidupäeval Ateena sadamas Pireuses arutavad Sokrates ja tema sõbrad, mis on õiglus ja kas õiglane inimene on õnnelikum kui ebaõiglane. Vastamiseks kujutleb Sokrates ideaalset linnriiki, mida valitsevad filosoofid. Just siin jutustab ta kuulsa koopamüüdi: aheldatud vangid peavad seinal olevaid varje tegelikkuseks. Juba üle kahe tuhande aasta on see raamat toitnud arutelusid võimu, hariduse ja tõe üle. See aitab tänapäevalgi küsida, kes peaks valitsema ja miks. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda suurt dialoogi lugeda keeles, mida õpite.

Seitsmeteistkümneaastane chevalier des Grieux, heast perest noormees, kohtab Amiens'is ilusat Manon Lescaut'd, keda viiakse kloostrisse. Ta põgeneb kohe koos temaga ja loobub tema pärast kõigest: perekonnast, varandusest, aust. Põgenemiste, kaardipettuste ja vanglas viibimiste vahel järgneb ta talle Louisianani. Manon armastab des Grieux'd, kuid ta armastab ka luksust, ja selles peitub kogu tema saladus: kunagi ei tea, kas ta reedab mehe või järgneb talle. 1731. aastal ilmunud lugu on endiselt üks kirjanduse ilusamaid kirelugusid. Des Grieux jutustab loo ise ning selle loete ühe hooga keeles, mida õpite.

Kuningas Utheri salajane poeg Arthur kasvab rüütel Ectori juures, teadmata midagi oma päritolust. Viieteistkümneaastaselt tõmbab ta kivist mõõga, mida ükski isand polnud suutnud liigutada, ja saab kuningaks. Ümarlaua rüütlid Lancelot, Tristan ja Galahad lähevad seiklema ja Graali otsima. Merlin, Excalibur, Camelot: need legendid, mis on siin jutustatud Thomas Malory järgi, on innustanud lugematuid rüütlilugusid. Selges ja elavas stiilis jutustatud legende on mõnus lugeda keeles, mida õpite.

Diogenes Laertios jutustab Vana-Kreeka filosoofide elust ja ideedest, Thalesest Epikuroseni. Siin näete Thalest kraavi kukkumas, kui ta tähti vaatab, ja küünik Diogenest päise päeva ajal latern käes inimest otsimas või Aleksander Suurt palumas, et too tema päikese eest ära astuks. Naljakad või üllatavad anekdoodid teevad suured mõtlejad lähedaseks ja inimlikuks. Mõistate, mida igaüks mõtles, kui näete, kuidas ta elas: elav sissejuhatus filosoofia algetesse. Iga elulugu on omaette jutustus ning raamatut saate lugeda omas tempos keeles, mida õpite.

Pariis, 1819. Tagasihoidlikus Vauquer' pansionaadis keelab vana Goriot, endine vermišellivalmistaja, endale kõike oma kahe tütre pärast, kes on abiellunud kõrgseltskonda. Tema noor naaber Rastignac, provintsist tulnud vaene üliõpilane, unistab sellesse säravasse maailma pääsemisest. Salapärane Vautrin, teine pansionaadi elanik, selgitab talle selle halastamatuid reegleid. See romaan tegi Rastignacist prantsuse keeles üldnime auahne noormehe kohta. See on üks „Inimliku komöödia“ tippe, rahast, auahnusest ja isa armastusest. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda Balzaci suurt romaani lugeda keeles, mida õpite.

Vanade legendide Hispaanias leiab üks jahimees peidetud allika äärest roheliste silmadega naise. Noor luuletaja jookseb öösel tundmatu naise järel, kes võib olla vaid kuukiir. Mujal mängib pime organist muusikat, mis elab üle surma. See kogumik toob kokku kuus sellist lugu, unenäo ja õudusvärina vahel. Hispaania romantismi suur luuletaja Bécquer jutustab neid nagu kamina ääres, lihtsas ja musikaalses stiilis. Iga lugu on lühike ja selle loete ühe hooga keeles, mida õpite.

Lu Xun meenutab oma lapsepõlve ja noorust: saja taimega aeda, kus ta mängis, vana hoidjat ja koletiste raamatut, mille too talle kinkis, templipidu, mida ta tohtis näha alles pärast õppetüki peast ütlemist. Seejärel tulevad isa haigus ja üliõpilasaastad Jaapanis oma õppejõu Fujino juures. Kümme magusmõrkjat mälestust, kus avastate moodsa Hiina suurima kirjaniku lapsepõlve ja mineviku Hiina. Seda lühikest raamatut saate lugeda mälestus mälestuse järel keeles, mida õpite.

Üksteist novelli 1920. aastate Hiinast. Siin kohtate leske, kelle kogu küla uusaasta ajal tõrjub, pettunud õpetlast, kes joob üksi võõrastemajas, noort paari, kelle vaesus lahutab, ja meest, kes tahab kustutada oma küla templi igavese lambi. Pärast kogumikku „Hõiked“ pakub Lu Xun, moodsa Hiina suurim kirjanik, siin isiklikumaid lugusid, mis näitavad hellusega ja selgelt muutuvat maad. Novellid on lühikesed ja neid saate lugeda ükshaaval keeles, mida õpite.

Orb Denise saabub Normandiast Pariisi koos oma kahe noorema vennaga. Tema onu, väike kangakaupmees, on laostunud vastasoleva kaubamaja Au Bonheur des Dames tõttu. Denise läheb sinna müüjaks, teiste töötajate pilgete saatel, ja äratab vähehaaval auahne omaniku Octave Mouret' tähelepanu. Tohutud osakonnad, pimestavad vaateaknad, kliendid, kes kulutavad arvestamata: Zola jutustab kaubamajade sünnist ja ühe ausa neiu loost, keda raha ei osta. Kui tõlge on alati silme ees, on seda kaasahaaravat lugu kerge lugeda keeles, mida õpite.

Kaks nooruse armastuslugu. Loos „Esimene armastus“ langeb maal puhkav kuueteistkümneaastane poiss oma naabrinaise, imetlejatest ümbritsetud noore vürstitari lummusesse ja saab teada, mida armastus võib maksta. Loos „Asja“ kohtab üks rändur Reini kaldal vaba, uhket ja ettearvamatut noort naist ega kiirusta talle ütlema, mida ta tunneb. Turgenev jutustab vaoshoitult ja nostalgiliselt neist armastustest, mida ei unustata kunagi. Selges ja pehmes stiilis kirjutatud lugusid on mõnus lugeda keeles, mida õpite.

1930. aastal jutustab Jacques Bainville lastele Prantsusmaa ajalugu neljakümnes lühikeses peatükis, Vercingetorixist Suure sõjani. Siin näete Chlodovechi ja Soissonsi vaasi, Jeanne d'Arci Orléansi all, Henri IV ja tema pühapäevase kanapraadi, Napoleoni Austerlitzi all. Raamat jutustab pigem lugusid kui aastaarve ning selles on kuuskümmend üheksa gravüüri oma aja suurelt illustraatorilt Jobilt. See on lihtne ja elav sissejuhatus Prantsusmaa ajalukku. Noortele lugejatele lihtsate lausetega kirjutatud raamatut on kerge lugeda keeles, mida õpite.

Ühel novembrikuu pühapäeval saabub Sainte-Agathe'i kooli julge nooruk Augustin Meaulnes ja lummab õpetaja poega François'd. Ühel retkel eksib Meaulnes ära ja jõuab salapärasesse mõisa, kus valmistatakse ette kummalist pidu. Seal kohtab ta neidu, keda ta ei lakka enam otsimast. Romaan noorusest, unistusest ja nostalgiast, mis hoiab puutumatuna mälestuse hetkest, mil usutakse, et kõik on võimalik. François jutustab loo nagu mälestust ning romaani on mõnus lugeda keeles, mida õpite.

Troojalased on jõudnud kreeklaste laevadeni ja tuli ähvardab laevastikku. Achilleuse sõber Patroklos saab loa kanda tema relvi, et vaenlasi tagasi lüüa, kuid langeb Hektori käe läbi. Valust hullunud Achilleus naaseb lahingusse jumal Hephaistose sepistatud soomusrüüs ja otsib Hektorit Trooja müüride all. See teine köide sisaldab poeemi kuulsamaid lehekülgi, leinast, kättemaksust ja kaastundest, mida vaenlane võib veel äratada. Ligi kolm tuhat aastat hiljem pole need oma jõudu kaotanud. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda suurt jutustust lugeda keeles, mida õpite.

Teose „Mémoires d'outre-tombe“ neljas köide hõlmab aastaid 1815 kuni 1828. Chateaubriand jutustab Saja päeva ajast, mille ta veedab Gentis kuningas Louis XVIII juures, ja Waterloo lahingust, mille kõminat ta kuuleb eemalt. Seejärel tulevad Napoleoni pagendus ja surm Saint Helena saarel. Chateaubriand jutustab ka oma karjäärist: saadik Berliinis ja Londonis, seejärel välisminister. Esirea tunnistaja jutustab seestpoolt Napoleoni langusest ja kuningate naasmisest ning maalib portree oma sõbrannast Madame Récamier'st. Kui tõlge on alati silme ees, saate neid kuulsaid memuaare lugeda keeles, mida õpite.

Lapsena unistas Mark Twain aurulaeva juhtimisest Mississippil. Noormehena saab temast lootsiõpilane ja ta peab pähe õppima jõe iga käänu ja iga liivamadaliku, nii päeval kui öösel. Kakskümmend aastat hiljem naaseb ta jõele ja avastab, kui palju maailm on muutunud. Mälestused, anekdoodid ja huumorit täis portreed: just selles raamatus selgitab ta, kust pärineb tema kirjanikunimi „Mark Twain“, jõe sügavust mõõtvate meremeeste hüüe. Elatud lugusid täis raamatut on kerge lugeda keeles, mida õpite.

5. sajandil enne meie ajaarvamist peavad Kreeka kaks suurimat linnriiki, Ateena ja Sparta, sõda ligi kolmkümmend aastat. Seda sõda ise läbi elanud Ateena väejuht Thukydides jutustab lahingutest, Ateenat tabanud katkust, Periklese kõnedest ja hukatuslikust sõjaretkest Sitsiiliasse. Ta püüab mõista, mis ajendab inimesi sõtta: hirm, huvi, au. Tema õppetunnid kehtivad endiselt: tänini räägitakse „Thukydidese lõksust“, kui tõusev suurvõim tekitab muret väljakujunenud suurvõimule. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda suurt ajalooklassikat lugeda keeles, mida õpite.

Indias aetakse segi kaks beebit: kapteni poeg ja seersandi poeg. Teadmata, kumb on tema oma, kasvatab kapten Clinton mõlemat poissi, Rupertit ja Edgarit, nagu kaksikuid. Kuueteistkümneaastaselt ütleb üks võõras naine Edgarile, et on tema tegelik ema, ning poiss põgeneb, et astuda valenime all armeesse. Koos temaga sõidate mööda Niilust üles ekspeditsiooniga, mis saadeti appi 1884. aastal Hartumis piiramisrõngas olnud kindral Gordonile. Lugu sõjast ja vennalikust sõprusest, mis järgib lähedalt tõelist sõjaretke. Tegevusrohket raamatut on kerge lugeda keeles, mida õpite.

Ühel augustihommikul lahkuvad Pariisist Lourdes'i terved rongitäied haigeid ja palverändureid. Rongis loodab paraneda Marie, noor naine, kes ei saa enam käia. Tema kõrval sõidab tema lapsepõlvesõber abee Pierre Froment, kellest on saanud preester, kuid kes on kaotanud usu: Marie palvetab ka selle eest, et ta usu tagasi leiaks. Romaani tegevus toimub viie päeva jooksul, rahvahulkade ja haigete keskel. Zola näitab nende tohutut lootust, kes ootavad imet, ning esitab küsimuse, mis puudutab igaüht: mida uskuda kannatuse palge ees? Kui tõlge on alati silme ees, saate seda Zola suurt romaani lugeda keeles, mida õpite.