Täielik kataloog

Ühel hommikul arreteeritakse panga tähtis ametnik Josef K. tema kodus, ilma et ta teaks, miks. Ometi lastakse tal vabalt tööl käia. Kohus, mis tema üle otsustab, istub eeslinna pööningutel, mis on toimikuid täis, ja keegi ei oska talle öelda, milles teda süüdistatakse. Kafka palus oma sõbral Max Brodil see romaan pärast tema surma koos teiste käsikirjadega põletada. Max Brod keeldus. Suuresti sellest raamatust pärineb sõna „kafkalik“ iga absurdse olukorra kohta, kus inimene eksib reeglite ja ametiasutuste rägastikku. Kummaliste, vahel peaaegu koomiliste stseenidega romaani saate lugeda, tõlge alati silme ees, keeles, mida õpite.

Iirimaal kasvab noor Stephen Dedalus katoliku perekonnas, mis vähehaaval vaesub. Ta õpib jesuiitide juures, kord kohutab teda põrgujutlus ning talle pakutakse isegi preestriks saamist. Kuid ta tunneb, kuidas temas kasvab teine kutsumus: kunst. Joyce jutustab siin vaevu varjatult omaenda noorusest: kuidas tundlikust poisist saab kirjanik, kes tahab mõelda oma peaga. Kangelane kannab Daidalose nime, Kreeka mütoloogia tegelase, kes valmistas endale põgenemiseks tiivad. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda Joyce'i suurt romaani avastada keeles, mida õpite.

20. sajandi alguses rändab kuueteistkümneaastaselt Venemaalt Ühendriikidesse tulnud Emma Goldman mööda riiki, et kaitsta anarhismi, unistust peremeesteta ühiskonnast. Nendes esseedes ründab ta vanglaid, patriotismi, armastuseta abielu ja puritaanlikku silmakirjalikkust ning kaitseb naiste õigust oma elu üle ise otsustada. Tema loengutest sündinud tekstid on otsesed ja tabavad. Tänapäevalgi panevad need mõtlema selle üle, mis teeb igaühe tõeliselt vabaks. Kui tõlge on alati silme ees, saate neid kirglikke tekste lugeda keeles, mida õpite.

Pärast laevahukku ärkab laevaarst Gulliver rannal, pisikeste köitega maa külge seotuna: ta on liliputtide, viieteistkümne sentimeetri pikkuse rahva juures. Teistel reisidel on ta ise pisike hiiglaste maal ning avastab seejärel lendava saare ja maa, mida valitsevad mõistusega hobused. Imemuinasjutu kuube all on see huumorit täis satiir inimestest ja nende tülidest. Raamat on jätnud sõnaraamatusse koguni sõna: „liliputlik“. Gulliver jutustab oma reisidest nagu laevapäevikus ning seda suurt klassikat on mõnus lugeda keeles, mida õpite.

19. sajandi lõpu Pariisis kohtab rahatu endine sõdur Georges Duroy juhuslikult üht ajakirjanikuks saanud kaaslast, kes võtab ta oma ajalehte tööle. Nägus, ilma andeta ja südametunnistuspiinadeta Duroy mõistab kiiresti, et naised võivad talle avada kõik uksed. Maupassant maalib portree võrgutajast, kes on edu nimel valmis kõigeks, ning näitab otsekoheselt ajakirjanduse, poliitika ja raha kulisse. Elavate peatükkide ja selge stiiliga romaani on kerge lugeda keeles, mida õpite.

Ivan Iljitš on lugupeetud kohtunik, kes on endale ehitanud mugava, auväärse ja korrapärase elu. Ühel päeval, pärast tavalist kukkumist, tekib tal küljes kummaline valu, mis ei lahku enam. Vähehaaval mõistab ta, et tema haigus on raske ja et perekond eelistab teeselda, et ei näe midagi. Surma palge ees küsib ta endalt, kas ta on tõeliselt elanud. See Tolstoi lühike lugu pole oma jõudu kaotanud: see esitab küsimuse, mille igaüks lõpuks endale esitab, küsimuse sellest, mis on tõeliselt oluline. Lihtsas ja otseses stiilis kirjutatud lugu on kerge lugeda keeles, mida õpite.

Albert Einstein selgitab ise relatiivsusteooriat laiale lugejaskonnale. Et end arusaadavaks teha, toob ta näiteid igapäevaelust: perroonist mööda sõitev rong, kaks samal hetkel löövat välku, vaguniaknast lahti lastud kivi. Tema jälgimiseks pole vaja kõrgemat matemaatikat, valguse kiirusest kuni ruumi kõveruseni. Lõpuks mõistate, miks aeg ja ruum pole see, mida arvati, ning seda selgitab Einstein ise. Selges stiilis ja lühikeste peatükkidega kirjutatud raamatut on kerge lugeda keeles, mida õpite.

1859. aastal esitab filosoof John Stuart Mill lihtsa küsimuse: kui kaugele ulatub ühiskonna õigus üksikisikut kontrollida? Tema vastus mahub ühte põhimõttesse: igaüks peab saama mõelda, rääkida ja elada nii, nagu ta soovib, seni kuni ta teisi ei kahjusta. Mill kaitseb sõnavabadust ka šokeerivate ideede puhul ja hoiatab „enamuse türannia“ eest. Sotsiaalmeedia ajastul aitavad tema argumendid mõista, mida võib öelda ja mida tuleb sallida. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda alusteksti lugeda keeles, mida õpite.

„Ma olen haige inimene… Ma olen kuri inimene.“ Nii algab endise väikeametniku pihtimus, kes on kibestunud ja üksildane ning on tõmbunud ühte Peterburi nurka. Kõigepealt seletab ta väljakutsuvalt, miks ta lükkab tagasi mõistuse ja progressi. Seejärel jutustab ta alandavast õhtust endiste kaaslastega ja kohtumisest noore naise Lizaga. See jutustaja pilkab kõike, nii iseennast kui ka lugejat, ja ometi ta lummab. Seda raamatut peetakse sageli väravaks Dostojevski suurte romaanide juurde. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda palavikulist teksti lugeda keeles, mida õpite.

Jura saeveskipidaja poeg Julien Sorel on vaene, uhke ja auahne ning imetleb salaja Napoleoni. Verrières'i linnapea koduõpetajaks saanuna võrgutab ta tema naise, proua de Rênali. Seejärel, Besançoni seminarist markii de La Mole'i Pariisi paleeni, ronib ta ülespoole ühiskonnas, mis teda põlgab. See on Stendhali suur romaan auahnusest ja armastusest. Üksi terve ühiskonna vastu seisev Julien on üks kirjanduse lummavamaid kangelasi. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda meistriteost lugeda keeles, mida õpite.

Wall Streetil võtab üks jurist tööle uue kirjutaja, Bartleby, kahvatu, vaikse ja alguses väga usina noormehe. Ühel päeval, kui ülemus palub tal koos temaga üht ärakirja üle lugeda, vastab Bartleby lihtsalt: „Eelistaksin mitte.“ Seejärel vastab ta sama lausega igale palvele, lahkumata kunagi kontorist. Korraga naljakas ja häiriv lühike lugu esitab küsimuse, mida ei unustata: mida teha inimesega, kes keeldub kõigest, viisakalt ja vihata? Tema väljend „eelistaksin mitte“ on saanud kuulsaks kogu maailmas. Selle loo loete ühe hooga keeles, mida õpite.

Ühel pidupäeval Ateena sadamas Pireuses arutavad Sokrates ja tema sõbrad, mis on õiglus ja kas õiglane inimene on õnnelikum kui ebaõiglane. Vastamiseks kujutleb Sokrates ideaalset linnriiki, mida valitsevad filosoofid. Just siin jutustab ta kuulsa koopamüüdi: aheldatud vangid peavad seinal olevaid varje tegelikkuseks. Juba üle kahe tuhande aasta on see raamat toitnud arutelusid võimu, hariduse ja tõe üle. See aitab tänapäevalgi küsida, kes peaks valitsema ja miks. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda suurt dialoogi lugeda keeles, mida õpite.

Londonis õnnestub Gabriel Syme'il, luuletajal, kellest on salaja saanud politseinik, end valida lasta Euroopa anarhistide kõrgemasse nõukogusse. Selle seitse liiget kannavad igaüks ühe nädalapäeva nime ja Syme'ist saab Neljapäev. Seal avastab ta vandenõu ning hiiglasliku ja hirmuäratava pealiku, keda kõik kutsuvad Pühapäevaks. Tagaajamised, langevad maskid, ootamatud pöörded: miski pole kunagi see, mis paistab. Chesterton teeb sellest huumorit täis spiooniromaani, millele ta ise andis alapealkirja „Õudusunenägu“. Täiskiirusel kulgevat romaani on kerge lugeda keeles, mida õpite.

Ühel ilusal juunihommikul Londonis valmistab Clarissa Dalloway ette õhtust vastuvõttu. Päeva jooksul, mida rütmistavad Big Beni löögid, mõtleb ta oma noorusele ja Peter Walshile, mehele, kellega ta ei abiellunud. Mujal linnas kannab endine sõdur Septimus endas ikka veel sõda. Kogu romaan mahub ühte päeva ning liigute tegelaselt tegelasele, nagu kuuleksite nende mõtteid. Selle esimene lause, kus proua Dalloway teatab, et ostab lilled ise, on jäänud kuulsaks. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda suurt klassikat lugeda keeles, mida õpite.

Müüriga ümbritsetud Ühtses Riigis pole inimestel enam nime, vaid number. Nad elavad kõik sama tunniplaani järgi klaasmajades, kus igaüks näeb kõike. D-503, kes on insener kosmoselaeval, mis peab selle täiusliku õnne teistele planeetidele viima, peab päevikut nende planeetide elanikele. Siis kohtab ta I-330, naist, kes reegleid ei austa. Nõukogude Liidus keelatud romaan on üks esimesi suuri lugusid totalitaarsest ühiskonnast ning George Orwell luges seda enne „1984“ kirjutamist. Päevikuna, lühikeste märkmetena kirjutatud romaani loete, tõlge alati silme ees, keeles, mida õpite.

Filosoof ja keiser Nero nõunik Seneca kirjutab oma lähedastele, et aidata neil paremini elada. Neist kuuest dialoogist esimene väidab, et elu ei ole lühike, vaid me raiskame seda, tegeldes kõigega peale elamise. Teised räägivad hingerahust, õnnelikust elust ja targa rahust solvangute ees. Tema nõuanded aja kasutamise ja enesevalitsuse kohta kõnetavad ka tänast lugejat ning paljud tema laused on loodud meelde jätmiseks. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda suurt klassikat lugeda keeles, mida õpite.

Diogenes Laertios jutustab Vana-Kreeka filosoofide elust ja ideedest, Thalesest Epikuroseni. Siin näete Thalest kraavi kukkumas, kui ta tähti vaatab, ja küünik Diogenest päise päeva ajal latern käes inimest otsimas või Aleksander Suurt palumas, et too tema päikese eest ära astuks. Naljakad või üllatavad anekdoodid teevad suured mõtlejad lähedaseks ja inimlikuks. Mõistate, mida igaüks mõtles, kui näete, kuidas ta elas: elav sissejuhatus filosoofia algetesse. Iga elulugu on omaette jutustus ning raamatut saate lugeda omas tempos keeles, mida õpite.

Pariis, 1819. Tagasihoidlikus Vauquer' pansionaadis keelab vana Goriot, endine vermišellivalmistaja, endale kõike oma kahe tütre pärast, kes on abiellunud kõrgseltskonda. Tema noor naaber Rastignac, provintsist tulnud vaene üliõpilane, unistab sellesse säravasse maailma pääsemisest. Salapärane Vautrin, teine pansionaadi elanik, selgitab talle selle halastamatuid reegleid. See romaan tegi Rastignacist prantsuse keeles üldnime auahne noormehe kohta. See on üks „Inimliku komöödia“ tippe, rahast, auahnusest ja isa armastusest. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda Balzaci suurt romaani lugeda keeles, mida õpite.

Oma laboris opereerib doktor Raymond noore tüdruku Mary aju, et too näeks meie maailma taga peituvat varjatud maailma, mida muistsed kutsusid „jumal Pani nägemiseks“. Aastaid hiljem võtavad Londonis kõrgseltskonna mehed üksteise järel endalt elu ning iga kord näib, et üks ja sama naine on nende teele sattunud. Killukestena, nagu juurdlus, jutustatud lühike lugu loob hirmu tasapisi. Lovecraft imetles seda ning see kuulub fantastika suurte klassikute hulka. Kui tõlge on alati silme ees, saate õudusvärinat tunda keeles, mida õpite.

Üksteist novelli 1920. aastate Hiinast. Siin kohtate leske, kelle kogu küla uusaasta ajal tõrjub, pettunud õpetlast, kes joob üksi võõrastemajas, noort paari, kelle vaesus lahutab, ja meest, kes tahab kustutada oma küla templi igavese lambi. Pärast kogumikku „Hõiked“ pakub Lu Xun, moodsa Hiina suurim kirjanik, siin isiklikumaid lugusid, mis näitavad hellusega ja selgelt muutuvat maad. Novellid on lühikesed ja neid saate lugeda ükshaaval keeles, mida õpite.

Öösel keset lumetormi välja kutsutud maaarstil pole enam hobust, et teele asuda. Ühes karistuskoloonias tutvustab ohvitser uhkusega külastajale kummalist hukkamismasinat. Üks näljakunstnik on nädalaid oma puuris söömata, samal ajal kui rahvahulk tasapisi tüdineb. Nendes kolmes Kafka häirivas loos pöördub igapäevaelu hoiatamata õudusunenäoks ning neid ei unustata. Lühikesi ja täpsete lausetega kirjutatud lugusid loete igaühe ühe hooga keeles, mida õpite.

Umbes aastal 400 jutustab Põhja-Aafrikas Hippo piiskopiks saanud Augustinus oma elust, pöördudes otse Jumala poole. Ta meenutab oma lapsepõlve, pirne, mida ta varastas üksnes pahateo lõbu pärast, oma noorust Kartaagos ja pikka tõeotsingut. Kuni päevani, mil ta kuuleb ühes Milano aias lapsehäält laulmas: „Võta ja loe.“ Seda raamatut peetakse sageli Lääne esimeseks suureks autobiograafiaks. Siin kohtate inimest, kes kahtleb, eksib ja otsib iseennast, siirusega, mis puudutab tänapäevalgi. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda suurt klassikat lugeda keeles, mida õpite.

Orb Denise saabub Normandiast Pariisi koos oma kahe noorema vennaga. Tema onu, väike kangakaupmees, on laostunud vastasoleva kaubamaja Au Bonheur des Dames tõttu. Denise läheb sinna müüjaks, teiste töötajate pilgete saatel, ja äratab vähehaaval auahne omaniku Octave Mouret' tähelepanu. Tohutud osakonnad, pimestavad vaateaknad, kliendid, kes kulutavad arvestamata: Zola jutustab kaubamajade sünnist ja ühe ausa neiu loost, keda raha ei osta. Kui tõlge on alati silme ees, on seda kaasahaaravat lugu kerge lugeda keeles, mida õpite.

„Inimene sünnib vabana, kuid on kõikjal ahelais.“ Rousseau lähtub sellest tõdemusest ja otsib ühiskonnavormi, kus igaüks, ühinedes kõigiga, kuuletub ainult iseendale. Sellest lepingust tuletab ta lihtsa idee: võim kuulub rahvale ja seadus peab väljendama kõigi tahet. Vastupidiselt neile, kes rajasid võimu jõule või jumalikule õigusele, rajab Rousseau selle kodanike kokkuleppele. See väike raamat innustas Prantsuse revolutsiooni ning aitab tänini mõista, kust pärinevad meie arusaamad demokraatiast ja võrdsusest. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda alusteksti lugeda keeles, mida õpite.