Arutlus meetodist

Descartes jutustab kõigepealt oma haridusest, raamatutest, mille ta hülgas, ja reisidest, mis näitasid talle arvamuste paljusust. Seejärel esitab ta neli reeglit mõtlemise juhtimiseks ja ajutise moraali, mille järgi elada seni, kuni ta kõiges kahtleb. Metoodiline kahtlus viib ta ainsa kindluseni, mis sellele vastu peab: mõtlen, järelikult olen, ja sellest ehitab ta ülejäänu uuesti üles. Teos käsitleb tunnetust, ilmsuse kohta ja mõistusele, mitte autoriteedile rajatud teaduse ulatust. Ta kirjutab selle prantsuse keeles, isikliku jutustusena, et seda loetaks ka väljaspool koole.