Frankenstein

Victor Frankenstein, särav noor teadlane, suudab luua elu surnud ainest, kuid lükkab oma olevuse kohe tagasi, olles selle välimusest õuduses. Omajõude jäetud olend arendab teadlikkust ja emotsioone, kuid põrkub tõrjumise ja üksildusega. Tema püüdlus leida aktsepteerimist muutub tasapisi sooviks oma looja vastu kätte maksta. Selle traagilise suhte kaudu küsitleb jutustus teaduslikku vastutust, progressi piire ja inimlikkuse olemust. Autor pakub sünget ja haaravat teost loomisest, mahajätmisest ja ambitsioonide ettenägematutest tagajärgedest.