Äsja doktorikraadi saanud Perdican naaseb oma isa lossi. Isa tahab teda paari panna tema nõbu Camille'iga, kes on vaevalt kloostrist tulnud. Camille tõrjub teda. Et teda kiusata, teeb Perdican näo, et kurameerib noore talutüdruku Rosette'iga, ning kahe nõo uhkusemäng muutub aina ohtlikumaks.
Naeru ja pisarate vahel sisaldab see Musset' näidend üht ilusaimat monoloogi armastusest ning selle pealkirjast on saanud prantsuse keeles kõnekäänd: armastusega ei mängita.
Elavate ja lühikeste dialoogidena kirjutatud näidendi loete ühe hooga keeles, mida õpite.
