Ühiskondlikust lepingust

Rousseau lähtub tõdemusest, et inimene on sündinud vabana, ent on kõikjal ahelais. Ta otsib ühenduse vormi, kus igaüks, liitudes kõigiga, kuuletuks siiski üksnes iseendale. Sellest lepingust tuletab ta rahva suveräänsuse, üldtahte, seaduse kui kõigi väljenduse ja valitsuse, mis on taandatud teenri seisusesse. Teos käsitleb võimu legitiimsust, võrdsust, esindatust ja tingimusi, mis hoiavad vabariiki püsimas. Rousseau rajab mõistusele selle, mida traditsioon rajas jõule või jumalikule õigusele, kindlas ja tõestavas keeles.