Täielik kataloog

1751. aasta Edinburghis on noor David Balfour just saanud oma pärandi. Ta tahab tunnistust anda, et päästa süütu mees, keda süüdistatakse poliitilises mõrvas, kuid võimulolijad on oma süüdlase juba välja valinud ja tahavad takistada Davidil rääkimast. Samal ajal kohtab ta Catriona Drummondi, tugeva iseloomuga mägismaa neidu. Vandenõud, ohud ja armulugu põimuvad 18. sajandi rahutul Šotimaal, kus David kohtab taas Alan Brecki, oma mässumeelset ja hooplevat sõpra. David jutustab loo ise, rohkete dialoogidega, ning seda on mõnus lugeda keeles, mida õpite.

1859. aastal esitab filosoof John Stuart Mill lihtsa küsimuse: kui kaugele ulatub ühiskonna õigus üksikisikut kontrollida? Tema vastus mahub ühte põhimõttesse: igaüks peab saama mõelda, rääkida ja elada nii, nagu ta soovib, seni kuni ta teisi ei kahjusta. Mill kaitseb sõnavabadust ka šokeerivate ideede puhul ja hoiatab „enamuse türannia“ eest. Sotsiaalmeedia ajastul aitavad tema argumendid mõista, mida võib öelda ja mida tuleb sallida. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda alusteksti lugeda keeles, mida õpite.

Ühel talveõhtul astub Alice läbi elutoa peegli ja avastab maja, kus kõik on vastupidi. Väljas moodustab maastik hiiglasliku malelaua, mille Alice peab ruut ruudu haaval läbima, et saada kuningannaks. Teel kohtab ta Tweedledumi ja Tweedledeed, oma müüril istuvat Humpty Dumptyt ja Punast Kuningannat, kes jookseb lakkamatult, et paigal püsida. Selles „Alice Imedemaal“ järjes on sõna- ja loogikamänge veelgi rohkem. Just siin ilmub kuulus luuletus „Jabberwocky“. Lihtsate lausete ja elavate dialoogidega klassikut on ideaalne lugeda keeles, mida õpite.

Kaks päeva enne jõule saabub Katherine Oakwoodi, et veeta pühad koos sõbrannadega Carver House'is, vanas majas, kus elab nende juhendaja Nyoda. Eksinuna astub ta ühte mahajäetud majja ja leiab sealt Sylvia, kaheksateistkümneaastase neiu, kes ei saa pärast kukkumist enam käia ja on üksi, ilma tule ja toiduta. Carver House'is tekitavad kinnilöödud aken, jalajäljed ja salakäik peagi mõistatuse. See noorteromaan pärineb sarjast, mis räägib Ameerika tütarlasteliikumisest Camp Fire Girls, ning on südamlik lugu, kus juurdlus põimub sõpruse ja üksteise aitamisega. Lihtsalt kirjutatud raamatut on kerge lugeda keeles, mida õpite.

Peterburis vaatab noor ohvitser Hermann igal ööl, kuidas kaaslased kaarte mängivad, ise kunagi panust tegemata. Ta kuuleb, et üks vana krahvinna teadvat kolme kaardi saladust, mis võidavad kindlasti. Et temale läheneda, kurameerib ta Lizavetaga, vaese neiuga, kes elab krahvinna juures, ning hiilib ühel ööl majja. See Puškini lühike lugu kruvib pinget lõpuni ja jätab õhku kahtluse: kas juhus, hullus või üleloomulik? Selle loete ühe hooga läbi keeles, mida õpite.

Ühes Inglise külas lõbustab noor, ilus, rikas ja enesekindel Emma Woodhouse end teiste abielude korraldamisega. Ta võtab oma hoole alla Harrieti, varatu noore neiu, ja otsustab leida talle mehe omal moel. Kuid Emma loeb südameid halvasti, alustades omaenda südamest. Arusaamatusi täis komöödia, kus Jane Austen pilkab õrnalt oma kangelannat ning kus naerate tema eksimuste üle, enne kui ennast neis ära tunnete. Vaimukaid dialooge on mõnus lugeda keeles, mida õpite.

„Ma olen haige inimene… Ma olen kuri inimene.“ Nii algab endise väikeametniku pihtimus, kes on kibestunud ja üksildane ning on tõmbunud ühte Peterburi nurka. Kõigepealt seletab ta väljakutsuvalt, miks ta lükkab tagasi mõistuse ja progressi. Seejärel jutustab ta alandavast õhtust endiste kaaslastega ja kohtumisest noore naise Lizaga. See jutustaja pilkab kõike, nii iseennast kui ka lugejat, ja ometi ta lummab. Seda raamatut peetakse sageli väravaks Dostojevski suurte romaanide juurde. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda palavikulist teksti lugeda keeles, mida õpite.

Noor guvernant läheb hoolitsema kahe lapse, Milesi ja Flora, eest ühes eraldatud mõisas Inglise maakohas. Lapsed on võluvad, peaaegu liigagi. Peagi märkab ta tornis ja seejärel tiigi ääres kaht kuju, keda seal olla ei tohiks. Päris kummitused või guvernandi hullus? Henry James jätab kahtluse õhku viimase reani ning just see kahtlus teeb sellest loost ühe kuulsama kummitusloo. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda klassikat lugeda keeles, mida õpite.

Kuulus ja vananev kirjanik Gustav von Aschenbach, töö tõttu kurnatud, sõidab Veneetsiasse puhkama. Oma Lido suures hotellis lummab teda noore poola poisi Tadzio ilu, mis tundub talle täiuslik. Samal ajal levib linnas salaja epideemia. See lühiromaan räägib lummusest ilu vastu ja mehest, kes on alati end valitsenud, kuid kaotab vähehaaval igasuguse kontrolli. See on üks 20. sajandi kuulsamaid lugusid. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda meistriteost lugeda keeles, mida õpite.

Jura saeveskipidaja poeg Julien Sorel on vaene, uhke ja auahne ning imetleb salaja Napoleoni. Verrières'i linnapea koduõpetajaks saanuna võrgutab ta tema naise, proua de Rênali. Seejärel, Besançoni seminarist markii de La Mole'i Pariisi paleeni, ronib ta ülespoole ühiskonnas, mis teda põlgab. See on Stendhali suur romaan auahnusest ja armastusest. Üksi terve ühiskonna vastu seisev Julien on üks kirjanduse lummavamaid kangelasi. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda meistriteost lugeda keeles, mida õpite.

Noor Werther asub elama ühte vaiksesse Saksa külla. Ühel ballil kohtab ta Charlotte'i, helget noort naist, kes hoolitseb oma väikeste õdede-vendade eest, kuid on juba teisele lubatud. Kirjades oma sõbrale Wilhelmile jutustab Werther oma õnnest ja seejärel oma piinast. See lühiromaan tegi Goethe üleöö kuulsaks. Kogu Euroopa vaimustus Wertherist, nii et noored mehed hakkasid nagu temagi kandma sinist kuube ja kollast vesti. Kirjadena kirjutatud romaani on kerge lugeda keeles, mida õpite.

See kogumik toob kokku üheksa Oscar Wilde'i muinasjuttu. Kullatud kuju ja pääsuke aitavad linna vaeseid, ööbik tahab kinkida armunud üliõpilasele punase roosi ning isekas hiiglane näeb, kuidas tema aed jääb talve kätte. Siin kohtate ka noort kuningat, infantat ja kalurit, kes on valmis oma hingest loobuma. Nii lastele kui ka täiskasvanutele kirjutatud poeetilised ja irooniat täis muinasjutud liigutavad tänini, üle saja aasta hiljem. Iga muinasjutu loete ühe hooga keeles, mida õpite.

Andaluusias kohtab üks õpetatud rändur tagaotsitavat röövlit don Joséd ja seejärel Córdobas mustlasnaist, kes ennustab tulevikku: Carmenit. Mõni kuu hiljem leiab ta don José vanglast, hukkamise eelõhtul, ja kuulab tema elulugu. Noor sõdur, kellel oli ees edutamine, kaotas kõik sel päeval, mil kohtas Carmenit. Vaba ja jultunud Carmen ei allu kellelegi: temast on saanud üks maailma kuulsamaid kangelannasid, nii et juba tema nimi tähendab kirge. Selle lühikese loo loete ühe hooga keeles, mida õpite.

Paraná jõe äärses metsas räägivad, töötavad ja tülitsevad loomad. Nendes kaheksas muinasjutus kannab hiiglaslik kilpkonn linna mehe, kes oli teda ravinud, flamingod lähevad ballile maonahast sukkades ja krokodillid alustavad sõda ühe laeva vastu. Horacio Quiroga kirjutas need lood oma lastele metsas, kus ta elas. Need on naljakad, vahel julmad, ja üks neist selgitab, miks flamingodel on punased jalad. Lühikesi ja lihtsate lausetega kirjutatud muinasjutte saate lugeda ükshaaval keeles, mida õpite.

Laevahuku ainsa ellujääjana satub Robinson Crusoe asustamata saarele. Sellega, mis ta vrakist päästab, ehitab ta varjualuse, õpib vilja kasvatama ja kitsi pidama ning loeb päevi, tehes postile täkkeid. Ühel päeval, pärast aastaid üksindust, avastab ta rannalt palja jala jälje. See on esimene suur ellujäämisromaan, mis on innustanud kõiki lugusid laevahukulistest, ning Reede nimi on jäänud sama kuulsaks kui Robinsoni oma. Robinson jutustab oma seiklusest ise, nagu päevikus, ning romaani on kerge lugeda keeles, mida õpite.

See kogumik toob kokku nelikümmend vendade Grimmide kogutud muinasjuttu: Lumivalgeke ja kuninganna võlupeegel, metsa eksinud Hansuke ja Grete, Punamütsike, Tuhkatriinu ning teised, vähem tuntud, nagu „Sinine tuli“. Siin kohtate nõidu, rääkivaid loomi ja kavalaid noori kangelasi. Need on muinasjutud, mida on lastele jutustatud juba kaks sajandit, siin Grimmide viimase, 1857. aasta väljaande tekstis, mis on sageli süngem kui meile tuntud versioonid. Lühikesi ja lihtsalt kirjutatud muinasjutte saate lugeda ükshaaval keeles, mida õpite.

Endine Virginia ohvitser John Carter otsib varju ühes Arizona koopas ja leiab end äkki Marsilt. Kuna raskusjõud on seal nõrgem, teeb ta hiiglaslikke hüppeid ja on hämmastavalt tugev. Hiiglaslike roheliste sõdalaste kätte vangi langenuna võidab ta nende austuse ja kohtab seejärel Dejah Thorist, printsessi, kes on samuti vang. See romaan, pika Marsi-seikluste sarja esimene, on innustanud ulmekirjanike põlvkondi. Võitlused, sõprus ja armastus järgnevad siin üksteisele ilma hingetõmbepausita. John Carter jutustab loo ise ning seda on kerge lugeda keeles, mida õpite.

19. sajandil süttib keset Vaikset ookeani põlema purjelaev, mis viib kahte kaheksa-aastast nõbu, Dicki ja Emmeline'i, San Franciscosse. Lapsed põgenevad paadiga koos vana iiri meremehe Paddy Buttoniga ning udu eraldab nad teistest paatidest. Nad jõuavad asustamata saarele, mida ümbritseb korallrahu, mis kaitseb sinist laguuni, ning seal püüab Paddy kala, teeb süüa ja valvab nende järele. Aastad mööduvad: ilma koolita ja ühiskonnata, mis neile maailma seletaks, kasvavad lapsed vabaduses. Noorukiteks saanud Dick ja Emmeline märkavad, et nende tunded muutuvad. Seiklusromaan loodusest, süütusest ja armastuse avastamisest. Kaasahaaravat lugu on kerge lugeda keeles, mida õpite.

Wall Streetil võtab üks jurist tööle uue kirjutaja, Bartleby, kahvatu, vaikse ja alguses väga usina noormehe. Ühel päeval, kui ülemus palub tal koos temaga üht ärakirja üle lugeda, vastab Bartleby lihtsalt: „Eelistaksin mitte.“ Seejärel vastab ta sama lausega igale palvele, lahkumata kunagi kontorist. Korraga naljakas ja häiriv lühike lugu esitab küsimuse, mida ei unustata: mida teha inimesega, kes keeldub kõigest, viisakalt ja vihata? Tema väljend „eelistaksin mitte“ on saanud kuulsaks kogu maailmas. Selle loo loete ühe hooga keeles, mida õpite.

Ühel pidupäeval Ateena sadamas Pireuses arutavad Sokrates ja tema sõbrad, mis on õiglus ja kas õiglane inimene on õnnelikum kui ebaõiglane. Vastamiseks kujutleb Sokrates ideaalset linnriiki, mida valitsevad filosoofid. Just siin jutustab ta kuulsa koopamüüdi: aheldatud vangid peavad seinal olevaid varje tegelikkuseks. Juba üle kahe tuhande aasta on see raamat toitnud arutelusid võimu, hariduse ja tõe üle. See aitab tänapäevalgi küsida, kes peaks valitsema ja miks. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda suurt dialoogi lugeda keeles, mida õpite.

Londonis õnnestub Gabriel Syme'il, luuletajal, kellest on salaja saanud politseinik, end valida lasta Euroopa anarhistide kõrgemasse nõukogusse. Selle seitse liiget kannavad igaüks ühe nädalapäeva nime ja Syme'ist saab Neljapäev. Seal avastab ta vandenõu ning hiiglasliku ja hirmuäratava pealiku, keda kõik kutsuvad Pühapäevaks. Tagaajamised, langevad maskid, ootamatud pöörded: miski pole kunagi see, mis paistab. Chesterton teeb sellest huumorit täis spiooniromaani, millele ta ise andis alapealkirja „Õudusunenägu“. Täiskiirusel kulgevat romaani on kerge lugeda keeles, mida õpite.

Ühel ilusal juunihommikul Londonis valmistab Clarissa Dalloway ette õhtust vastuvõttu. Päeva jooksul, mida rütmistavad Big Beni löögid, mõtleb ta oma noorusele ja Peter Walshile, mehele, kellega ta ei abiellunud. Mujal linnas kannab endine sõdur Septimus endas ikka veel sõda. Kogu romaan mahub ühte päeva ning liigute tegelaselt tegelasele, nagu kuuleksite nende mõtteid. Selle esimene lause, kus proua Dalloway teatab, et ostab lilled ise, on jäänud kuulsaks. Kui tõlge on alati silme ees, saate seda suurt klassikat lugeda keeles, mida õpite.

Isa Brown on väike, kohmakas katoliku preester, alati suure vihmavarjuga koormatud, ning keegi ei kahtlusta teda. Ometi just tema paljastab kurjategijad seal, kus politsei läbi kukub: maskeeritud geniaalse varga, mõrvari, keda keegi ei näinud sisenemas, kuriteo kiriku müüride all. Tema saladus: pihtimusi kuulates tunneb ta kurja paremini kui keegi teine. Need kaksteist lühikest juurdlust tegid temast kirjanduse ühe armsama detektiivi. Iga juurdluse loete ühe hooga keeles, mida õpite.

Seitsmeteistkümneaastane chevalier des Grieux, heast perest noormees, kohtab Amiens'is ilusat Manon Lescaut'd, keda viiakse kloostrisse. Ta põgeneb kohe koos temaga ja loobub tema pärast kõigest: perekonnast, varandusest, aust. Põgenemiste, kaardipettuste ja vanglas viibimiste vahel järgneb ta talle Louisianani. Manon armastab des Grieux'd, kuid ta armastab ka luksust, ja selles peitub kogu tema saladus: kunagi ei tea, kas ta reedab mehe või järgneb talle. 1731. aastal ilmunud lugu on endiselt üks kirjanduse ilusamaid kirelugusid. Des Grieux jutustab loo ise ning selle loete ühe hooga keeles, mida õpite.