Täielik kataloog

Mitmed ajaloolised ja kirjanduslikud figuurid tuuakse kokku nende tähenduslike suhete kaudu, milles põimuvad tõmme, konfliktid ja vastastikune mõju. Iga paar paljastab erilise dünaamika, ühendades kirge, ambitsiooni ja rivaalitsemist. Jutustus uurib neid sidemeid narratiivse pilguga, rõhutades nende mõju üksikute elukäikudele. Raamat pakub elavaid ja kergesti mõistetavaid portreid. Autor pakub uurimust inimsuhetest tuntud ja vastandlike näidete kaudu.

1889. aastal, katastroofi enda aastal ilmunud kroonika. 1889. aasta mai lõpus paisutavad lõputud vihmad jõgesid Johnstowni ümber. Johnstown on Pennsylvania vabrikulinn, mis on surutud oru põhja. 31. mail puruneb ülesvoolu muldtamm ja selle taha kogunenud järv paiskub linnale. Raamat koondab ajalehesõnumeid ja pealtnägijate jutustusi: katustele varjunud perekonnad, kivisilla ette kuhjunud rusudes puhkenud tulekahju, hukkunute otsimine ja seejärel kogu riigist saadetud abi. Vahetu ja sageli raputav ajastu tunnistus tragöödiast, mis vapustas kogu Ameerikat.

Andaluusias reisiv arheoloog kohtab tagaotsitavat röövlit don Josét ja seejärel romi naist, kes ennustab Córdobas tulevikku. Mitu kuud hiljem leiab ta don José uuesti vanglast, hukkamise eelõhtul, ja kuulab ära tema pihtimuse. Endine kapral, kellele oli lubatud ametikõrgendust, jutustab kohtumisest Carmeniga, väest deserteerumisest ja salakaubavedaja elust, millesse naine ta tõmbas. Lühiromaan käsitleb armukadedust, vabadust, millest Carmen ei loobu kellegi heaks, ning õpetatud reisija pilku Hispaania romadele. Mérimée raamib loo õpetatud uurimusega, mis rõhutab veelgi selle külmust.

Kõlvatu isa Fjodor Karamazov astub vastu oma vanimale pojale Dmitrile nii pärandi kui ka sama naise pärast. Nende ümber lähevad vastassuundades Ivan, keda piinab kurjuse probleem, ja Aljoša, kloostrinovits, samal ajal kui teener Smerdjakov jälgib. Kui vanamees mõrvatakse, langeb kahtlus Dmitrile ja kohtuprotsess sunnib igaüht välja ütlema, mida ta usub. Romaan käsitleb süüd, vabadust ja usku maailmas, kus kõik näib lubatud. Dostojevski viib kuriteoloo nii kaugele, et küsib, kes on ühes perekonnas süütu.

Lucy Graham, veetlev noor naine salapärase minevikuga, abiellub rikka mehega ja asub mugavasse ellu. Kuid mõned tema loo killud kerkivad taas pinnale ja äratavad kahtlusi Robertis, lähedases tuttavas, kes on tõe väljaselgitamiseks otsustanud. Tasapisi kasvab pingestatus tema tegeliku identiteedi ja kavatsuste ümber. Jutustus toob aegamisi päevavalgele saladused ja manipulatsioonid, luues üha pingestuvama õhustiku. Autor ehitab haarava romaani näivusest, valest ja mineviku tagajärgedest.

Emma Woodhouse, noor rikas naine, kes usub kindlalt oma otsustusvõimesse, on võtnud ülesandeks korraldada enda ümber abielusid. Veendunud, et töötab teiste õnne nimel, juhib ta varatut sõbratari ja tõlgendab igaühe kavatsusi omal viisil. Tema sepitsused pöörduvad tasapisi nende vastu, keda need pidid teenima, ja tema enda vastu. Romaan käsitleb enesepimedust, seisuslikke vahesid ühes Inglise külas ning teed kindlusest kahtluseni. Austen loob ühiskonnakomöödia, milles iroonia parandab kannatlikult oma peategelast.

Lucy, noor inglanna, avastab Itaalias reisides maailma, mis on vabam ja intensiivsem kui see, milles ta on üles kasvanud. Kohtumine siira ja kirgliku mehe George’iga raputab tema veendumusi ja sotsiaalseid konventsioone. Inglismaale naasnuna peab ta valima kohusetundlikult turvalise elu ning oma tõeliste tunnete ajel elu vahel. Tema teekonna kaudu uurib romaan pingeid soovi ja sotsiaalsete normide vahel. Autor pakub elegantset ja helget teost emantsipatsioonist, armastusest ja julgusest olla iseenda moodi.

Ameerika romaan aastast 1915. Ühel juunihommikul kõnnib noor mees, kes nimetab end Walker Farriks, mööda Uus-Inglismaa teid. Ta näeb välja nagu hulgus, kuid räägib nagu haritud mees ja varjab oma minevikku. Ta peatub Marionis, puuvillavabrikute linnas, kus kõhutüüfus tabab vaeseid peresid. Põhjuseks on jõevesi, mida müüb kolonel Doddi ettevõte, ja Dodd valitseb ka osariigi poliitikuid. Endale midagi nõudmata astub Farr võitlusse ja kohtub Kate Kilgouriga, Doddi sekretäriga. Elav romaan üksiku mehe julgusest poliitilise masinavärgi vastu.

Inglise romaan, „Sussexi romaani” teine osa. 1908. aastal abiellub Lõuna-Inglismaa mereäärses linnas endine toatüdruk Ruth tööline Ernie Caspariga, kes kasvatab oma tütrena väikest Alice’it, kes sündis enne nende abielu. Aastad mööduvad: sünnib teisigi lapsi, Ernie kaotab töö ja üür tuleb maksta Alfile, Ernie vennale, kes ihaldab Ruthi endiselt. Põhjast tulnud ametiühingutegelane Joe Burt armub temasse. Streike tuleb järjest juurde ja sõjahirm kasvab kuni 1914. aasta suveni. Tundlik portree tugevast ja truust lihtrahva naisest.

Ameerika elulugu, mis ilmus kangelase eluajal. John Algernon Owens jutustab Willard Glazieri elust, kes sündis tagasihoidlikus perekonnas New Yorgi osariigis: lapsepõlv talus, õpetajaaastad, seejärel kodusõda Liidu ratsaväes, vangilangemine, vangla ja põgenemine. Eduka autorina ratsutab Glazier üle Ühendriikide ja sõidab siis kanuuga mööda Mississippit, mille tõelise lätte ta väidab olevat leidnud, kuni Mehhiko laheni. Imetlev portree, rikas tolleaegsete kirjade ja ajaleheartiklite poolest.

Ameerika päritolu ja asjalik perekond Otis ostab Inglise mõisa, mis omaniku sõnul on kolm sajandit kummitanud. Sir Simoni vaim korraldab ilmumisi, kolistab ahelaid ja jätab verepleki, saamata uutelt elanikelt oodatud hirmu. Alandatuna üürnikest, kes tema jäljed ära puhastavad ja teda narrivad, leiab ta ootamatu vestluskaaslase noores Virginias. Jutustus käsitleb Uue Maailma ja Inglise tavade kohtumist ning seda, kui palju ruumi jätab pilge kaastundele. Wilde alustab kummitusloo paroodiast, enne kui muudab selle tooni.

Hermann, inseneriväe ohvitser, jälgib öö öö järel oma kaaslaste kaardimängu, panustamata ise kordagi ühelegi kaardile. Ta kuuleb, et üks vana krahvinna teab väidetavalt kolme võitva kaardi saladust, mille ta sai kunagi Pariisis, ja otsustab selle temalt välja pressida. Krahvinnale lähemale pääsemiseks teeskleb ta armastust Lizaveta vastu, kes on vaene noor tüdruk, kelle krahvinna on enda juurde võtnud ja kes peab talle seltsi, ning ühel ööl hiilib ta majja. Jutustus uurib ahnust, külma kalkulatsiooni ja seda juhuse osa, mida ükski kalkulatsioon ei vähenda. Puškin hoiab tasakaalu karakteriuurimuse ja fantastilise loo vahel, ütlemata kunagi, kumb peale jääb.

Aasiast naasval reisilaeval pöördub unetu reisija öösel jutustaja poole ja palub saladuse hoidmist. Hollandi Ida-India kaugesse ametikohta taandatud Saksa arst räägib eurooplanna külaskäigust, kes tuli temalt nõudma keelatud sekkumist. Tema keeldumine, mille dikteeris niisama palju uhkus kui iha, paiskab ta selle naise jälitusse nagu hullusesse langenud mehe. Jutustus käsitleb kinnisideed, valesti mõistetud au ja eurooplaste üksindust troopikas. Zweig sulgeb pihtimuse ühte merereisiöösse, kus mehe jooksmine enam ei peatu.

Euroopast naasnud doktor Simão Bacamarte asub elama Brasiilia väikelinna Itaguaísse ja rajab sinna hiljem hullumaja, Rohelise Maja, et hullust teaduslikult uurida. Tema kriteeriumid laienevad nädal-nädalalt: kõigepealt üks lugupeetud kodanik, siis nii palju elanikke, et lõpuks hoiab asutus luku taga neli viiendikku linnast; seejärel jõuavad trellide taha kõige mõistlikumad. Linn muutub rahutuks ja hakkab siis mässama, samal ajal kui teadlane jätkab oma tõestust. See lühike jutustus uurib mõistuse piire ja nende tõmbaja võimu. Machado de Assis teeb sellest jaheda satiiri, kus iroonia asendab diagnoosi.

Tuntud romaanikirjanik naaseb reisilt oma sünnipäeval ja leiab pika kirja naiselt, kelle nime ta ei tea. Naine jutustab selles kogu oma elu, alates päevast, mil ta teismelisena nägi seda naabrit Viini üürimajja kolimas. Aastaid armastas ta meest, ilma et oleks end tutvustanud, möödus temast ilma äratundmiseta ja kirjutab lõpuks, et kõik välja öelda. Jutustus käsitleb ühepoolset kirge, anonüümsust ja koormat, mis lasub elul, mis on pööratud kellegi poole, kes sellest ei tea. Zweig hoiab lõpuni üht häält, pihtimuses, mis kulgeb hinge tõmbamata.

Ameerika poliitiline armastusromaan aastast 1905. Jimmy Grayson, noor ja peaaegu tundmatu advokaat Läänest, valitakse ootamatult oma partei presidendikandidaadiks Ameerika Ühendriikides. New Yorgi ajalehe reporter Harley saadab tema valimiskampaaniat eriraudteerongis ja armub Sylviasse, kandidaadi õetütresse, vabameelsesse noorde naisesse Idahost. Kuid partei rahamehed tahavad, et Grayson tollimaksude asjus vaikiks. Elav jutustus valimiskampaaniast ja aususe hinnast poliitikas.

Laevahuku järel merelt üles korjatud Edward Prendick jäetakse eraldatud Vaikse ookeani saarele, kus elavad pagendatud teadlane ja tema abiline. Saare elanikud, kelle näojooned panevad võpatama, lausuvad Seadust nagu palvet, ja öösiti kostab laborist karjeid. Prendick avastab lõpuks Moreau katsete olemuse ja selle, kui habras on nendega kehtestatud kord. Jutustus käsitleb teaduse piire, elusolendile põhjustatud valu ja seda, mis lahutab inimest loomast. Wells kirjutab sünge mõistujutu võimust luua, teadmata, mida luuakse.

Ismael, kodutu meremees, astub Nantucketis Pequodi pardale, vaalapüügilaevale, mida juhib kapten Ahab. Valge kašeloti poolt kunagi sandistatud Ahab on teinud jahist kinnisidee, millele ta allutab kogu meeskonna. Laev laskub läbi ookeanide, vaheldumisi vaalajahi, vahimeeste juttude ja endemärkide vahel, mida keegi ei julge nimetada. Romaan käsitleb kinnisideed, looduse ükskõiksust ning piiri teadmise ja ülemäärasuse vahel. Melville põimib seiklusjutustuse, õpetatud vaalauurimuse ja metafüüsilise mõtiskluse.

Klaasmüüriga ümbritsetud Ainuriigis kannavad inimesed numbrit, elavad kellaaja järgi ja asuvad läbipaistvates korterites. D-503, kosmoselaeva Integraal insener, peab päevikut, mille ta on mõelnud vallutatavatele rahvastele, kuni kohtub I-330-ga, kes viib ta reeglitest välja. Sellel, mida ta siis tunneb, pole tema keeles nime. Romaan käsitleb vabadust, peale sunnitud õnne ja seda, mis jääb üksikisikust alles, kui kõik on ühine. Zamjatin annab moodsale düstoopiale ühe selle esimestest vormidest.

Lähitulevikku paigutatud seiklusromaan, kus hiiglaslikud reisilennukid ühendavad Plymouthi ja New Yorki kolmekümne tunniga. Jutustaja, Sir John Custance, juhib Briti õhupolitseid ning on just kihlunud Connie Shepherdiga, näitlejannaga, keda Londoni publik jumaldab. Hääletute mootoritega piraadid röövivad reisilennukeid Atlandi ookeani kohal ja viivad minema Connie, kes on samal õhtul New Yorki sõitnud. Tundmatuseni maskeerituna ajab Sir John nende jälgi kuni Cornwalli rannikuni. Kiire jutustus uurimise ja õhuseikluse piirimail.

Rousseau lähtub tõdemusest, et inimene on sündinud vabana, ent on kõikjal ahelais. Ta otsib ühenduse vormi, kus igaüks, liitudes kõigiga, kuuletuks siiski üksnes iseendale. Sellest lepingust tuletab ta rahva suveräänsuse, üldtahte, seaduse kui kõigi väljenduse ja valitsuse, mis on taandatud teenri seisusesse. Teos käsitleb võimu legitiimsust, võrdsust, esindatust ja tingimusi, mis hoiavad vabariiki püsimas. Rousseau rajab mõistusele selle, mida traditsioon rajas jõule või jumalikule õigusele, kindlas ja tõestavas keeles.

Ameerika seiklusromaan. Vaikse ookeani reisilaevade raadiotelegrafist Peter Moore on oma ala kõige teravama kuulmisega mees. San Francisco Hiina linnaosas viskab üks naine talle aknast kirjakese, mis käsib tal eemale hoida ja nimetab üht kauget linna: Len Yang. Morsekoodis appikutse, röövitud noor ameeriklanna ja põgenemine sampaniga mööda jõge Shanghai lähedal viivad ta „Halli Lohe”, kinoobrikaevanduste isanda, valduste poole. Hoogne müsteeriumilugu 20. sajandi alguse Hiinast.

Tundeline ja dramaatiline romaan, mille tegevus toimub 19. sajandil Virginia mägiorus. Kirglik ja rikas pärijanna Sybil Berners on äsja abiellunud Lyoniga, varatu noore advokaadiga, keda ta jumaldab. Mesinädalatelt koju sõites võtab paar Black Halli enda juurde Rosa Blondelle’i, noore šoti ema, kelle abikaasa on ta laostanud ja maha jätnud. Vähehaaval äratab külalise võlu Sybilis armukadedust. Ühel õhtul leitakse Rosa suremas ja ta süüdistab kõigi kuuldes Sybilit. Lugu kirest, kahtlusest ja õiglusest, mis näitab, kuidas armukadedus võib hävitada õnneliku kodu.

Inglise kriminaalromaan. 1918. aasta sügisel võtab Hereditite perekond külalisi vastu oma vanas vallikraaviga ümbritsetud mõisas Sussexis. Violet, maja poja noor naine, on haige ja jääb üksi oma tuppa. Õhtusöögi ajal kostab ülemiselt korruselt karje ja seejärel lask: Violet leitakse maha lastuna, ilma relva ja jälgedeta, ning avatud aken on maapinnast kuue meetri kõrgusel. Juhtumit uurivad Scotland Yardi politseinik ja seejärel kuulus eradetektiiv. Hoolikalt üles ehitatud klassikaline mõistatus.