Täielik kataloog

Romaan Ameerika Metsikust Läänest. Umbes 1890. aastal hüppab Kootenai jõe kaldal, Kanada ja Ameerika Ühendriikide piiri lähedal, kuueteistaastane tüdruk, kes elab üksi põlisameeriklaste keskel, jäisesse vette, et päästa üks laps. Dan Overton, kogu piirkonnas austatud teejuht, viib ta valgete juurde elama, Sinna Ferry külla Idahos. Seal nimetab tüdruk end Montanaks, keeldub ütlemast, kust ta pärit on, ja hoiab saladuses kaarti ühest kullarikkast paigast. Elav portree vabast ja julgest kangelannast metsade ja kullaotsijate maal.

Inglise armastusromaan. Itaalias sündinud üheksateistaastane Stella põgeneb Firenze pansionist ja leiab varjupaiga oma onu James Etheridge’i juures, kes on vana unistav kunstnik ja elab Thamesi kaldal. Seal kohtab ta lord Leycesterit, naabermõisa Wyndwardi tulist pärijat. Nende vahel seisavad aadliperekonna uhkus, mis on talle määranud teise naise, ja Jasper Adelstone, jurist, kes on valmis kõigeks, et Stellaga abielluda. Pöördeid täis armastuslugu, mida kannab aus ja vahetu kangelanna.

1848. aasta revolutsioonide eelõhtul kirjutatud lühike tekst esitab ühiskondade ajaloo klassivõitluste jadana. Marx ja Engels kirjeldavad kodanluse tõusu, töö muutumist tööstuse mõjul ja proletariaadi kujunemist, mis on nende sõnul kutsutud end organiseerima. Nad esitavad oma programmi ja vaatavad läbi oma aja teised sotsialistlikud voolud. Teos käsitleb suhet majandusliku ja poliitilise võimu vahel. Autorid teevad sellest üleskutse, mille sõnastused on jätnud jälje poliitilisse sõnavarasse.

Kaks kõrgseltskonna noormeest valetavad, et oma kohustustest pääseda. Jack, maal tõsine eestkostja, on välja mõelnud noorema venna ja võtab tema nime, kui sõidab Londonisse lõbutsema; Algernon on välja mõelnud haige sõbra, Bunbury, keda ta väidetavalt külastab alati, kui mõni seltskondlik kohustus teda tüütab. Kaks noort naist, kes on mõlemad otsustanud armastada ainult selle nimega meest, viivad kaks pettust kokku. Näidend käsitleb abielu, viktoriaanlikku auväärsust ja tavasid, mida repliigid ükshaaval pea peale pööravad. Wilde ehitab tiheda komöödia, kus iga vaimukus viib tegevust edasi.

Hiidkilpkonn päästab mehe, kes teda kunagi ravis, kolmest ninakaru pojast noorim ei kuula ema sõna ja üks flamingo maksab oma edevuse eest kallilt. Need kaheksa juttu annavad sõna Paraná jõe äärsetele loomadele, kes töötavad, tülitsevad ja õpivad oma vigadest. Inimesi astub neis läbi, jahimehi või haavatuid, ja mets elab ka ilma nendeta edasi. Kogumik räägib ettevaatlikkusest, vastastikusest abist ja looduse seadustest, mis midagi ei andesta. Quiroga, kes kirjutas oma lastele, ühendab loomamuinasjutu huumori selle inimese täpsusega, kes on ise seal elanud.

Laura elab üksnes koos isaga eraldatud Stiiria lossis, kaugel igasugusest naabrusest. Vankriõnnetus toob nende katuse alla noore külalise Carmilla, kelle loidus ja ilu võluvad kohe kogu maja. Mida tugevamaks nende sõprus muutub, seda nõrgemaks jääb Laura, samal ajal kui ümberkaudsetes külades tabavad inimesi seletamatud surmad. Jutustus käsitleb keelatud iha, noore tüdruku üle saavutatud võimu ja hirmu, mis asub suletud paika elama. Le Fanu kinnistab veerand sajandit enne Draculat vampiirikuju püsivad jooned.

Vestfaali lossis kasvanud Candide õpib oma koduõpetajalt Panglossilt, et kõik on parim parimas võimalikest maailmadest. Cunégonde’i suudlemise eest välja aetuna läbib ta sõja, inkvisitsiooni, Lissaboni maavärina ja Ameerika kolooniad. Iga õnnetus paneb proovile optimismiõpetuse, mida ta kordab, ise seda päriselt uskumata. Lugu käsitleb kurjust, ettehooldust, orjust ja kõike seletada lubavate süsteemide tühisust. Voltaire liigub väga lühikeste peatükkide kaupa, kus iroonia asendab tõestuskäiku.

1870. aasta sõja ajal lahkuvad kümme reisijat preislaste okupeeritud Rouenist samas postitõllas: auväärsed kodanikud, kaks nunna, üks demokraat ja prostituut, keda kutsutakse Rasvakeraks. Preisi ohvitser peab nad võõrastemajas kinni ja esitab oma tingimused ning reisijad saavad teada, mida nende põhimõtted väärt on. Noor naine, kes ainsana jagas nendega oma toidumoona, satub igasuguse surve alla. Selle loo ümber koondab raamat veel üksteist Maupassant’i novelli, millel pole sõjaga mingit pistmist: lood abieludest, truudusetusest, rahast ja väikestest kodanlikest kokkulepetest. Kogumik näitab, kui täpselt ja irooniliselt vaatab Maupassant ühiskondlikku silmakirjalikkust.

Üksi oma Normandia majas peab mees päevikut häiretest, mis on teda vaevanud pärast Brasiilia kolmemastilise möödasõitu. Ta magab halvasti, joob öösiti karahvinist vett seda mäletamata ja veenab end, et tema kõrval elab nähtamatu olend. Alguses korrapärased märkmed libisevad võitluseks kohaloluga, mida ta ei suuda ei näidata ega nimetada. Köide koondab selle jutustuse ümber teisi Maupassant’i novelle, kus hirm ja argine julmus kulutavad kitsaid elusid. Autor käsitleb piiri meelepette ja tegelikkuse vahel, ilma seda kunagi tõmbamata.

1830. aastate Kaukaasias jutustavad mitu häält ühest ja samast mehest: Petšorinist, hiilgavast, selgepilgulisest ja hävitavast Vene ohvitserist. Vana kapten kannab ette noore tšerkessitari röövimise loo ja seejärel satuvad selle üles kirjutanud ränduri kätte kadunu märkmikud. Neist loeb hooaega veeravilas, kus Petšorin võrgutab tegevusetusest printsessi, ja duelli, mille ta viib läbi nagu katse. Romaan käsitleb igavust ja seda, mida üks põlvkond teeb oma rakendamata jõududega. Lermontov loob killustatud portree, kus jutustuste järjekord loeb sama palju kui faktid.

Kanada kirjaniku Arthur Stringeri romaan, mis ilmus 1915. aastal ja on kirjutatud päeviku vormis. New Yorgi kõrgseltskonda kuuluv noor naine, kes on äkki kogu oma varanduse kaotanud, abiellub peaaegu järele mõtlemata Duncan McKailiga, Šoti päritolu kanadalasega, endise inseneriga, kes kasvatab nüüd Lääne-Kanadas nisu. Ta tutvub laudadest onniga keset preeriat, rootslasest talusulasega, kanade, köögi ja üksindusega. Päevast päeva jutustab ta kõik oma sõbrannale Matilda Anne’ile, kes on jäänud Euroopasse. Huumori ja avameelsusega jutustus uue elu ja abielu õppimisest.

Kentuckys peab noor Patricia Adair päästma Rosemeade’i, suguvõsa kodu, kus elab tema vanaisa. Ta kirjutab näidendi oma vanavanaema armastuskirjade põhjal. New Yorgis ostab produtsent Godfrey Vandeford näidendi seda lugemata: ta tahab, et see läbi kukuks, et oma staarile õppetund anda. Kuid Patricia saabub Broadwayle täis usaldust ja produtsent armub temasse. Elav ja humoorikas armastusromaan, mis liigub edasi-tagasi Kentucky aasade ja teatrimaailma vahel.

Üks La Mancha hidalgo on lugenud nii palju rüütliromaane, et asub teele don Quijote nime all. Kronu seljas ja kõrval jutukas ning praktiline talupoeg Sancho Panza, peab ta võõrastemaju lossideks ja tuuleveskeid hiiglasteks. Tema retked lõpevad hoopide ja arusaamatustega ning kannupoiss ootab lubatud saart. Romaan käsitleb lõhet ideaalide ja maailma vahel ning seda, mida ühe mehe hullus paljastab neist, kes teda pilkavad. Cervantes segab farssi ja nukrust jutustuses, mis leiutab omaenda kommenteerijad.

Kuus Seneca dialoogi, igaüks adresseeritud ühele lähedasele, moodustavad siin terviku. Esimene väidab, et elu ei ole lühike, vaid seda raisatakse, olles hõivatud kõige muuga peale elamise; teised käsitlevad hingerahu, õnnelikku elu ja õpetatud jõudeaega. Lisanduvad targa kindlus, milleni solvang ei ulatu, ja küsimus õnnetusest, mis tabab häid inimesi. Need tekstid käsitlevad aja kasutamist, kirgede valitsemist ja seda, mis tegelikult meist endist sõltub. Seneca kirjutab pigem nõuandja kui teoreetikuna, sõnastustes, mis on mõeldud meelde jääma.

Provence’i mahajäetud veskisse asunud jutustaja saadab oma Pariisi lugejatele lugusid sellest maast ja selle elanikest. Neis kohtab härra Seguini kitse, Cucugnani preestrit, Korsika majakavahte ja vana paari, kes on oma maakolkasse unustatud. Jutustused vahelduvad farsi, legendi ja lühikeste stseenidena, kus terve elu mahub mõnele leheküljele. Kogumik käsitleb maa-Provence’i, selle kaduvaid ameteid ja kaugelt vaatava mehe nostalgiat. Daudet kirjutab lihtsat ja musikaalset proosat, kus huumori tagant paistab sageli nukrus.

Ameerika armastusromaan. Jõukas ameeriklane Edward Courtlandt naaseb pärast kaht Birma džunglites veedetud aastat Pariisi, et taas näha Nora Harrigani, iiri päritolu Ameerika lauljatari, kes esineb Ooperis nime all Eleonora da Toscana. Kui mees tungib tema korterisse, tulistab naine revolvrist mööda ja kaob seejärel, ning ajalehed räägivad inimröövist. Tegevus kandub Como järve kallastele, kus üks prints teda oma tähelepanuga jälitab. See, mis nende vahel kaks aastat varem juhtus, jääb saladuseks, mille romaan komöödia ja põnevuse vahel vähehaaval paljastab.

Elulugu, mis ilmus 1884. aastal kuulsatele naistele pühendatud sarjas. Florence Fenwick Miller jutustab inglanna Harriet Martineau elust, kes sündis 1802. aastal Norwichis perekonnas, mis põlvnes Prantsuse protestantlikest pagulastest. Noorusest saati kurt ja ilma haistmismeeleta, saab temast kirjanik ning ta saavutab tohutu edu juttudega, mis selgitavad majandust. Raamat jälgib tema reisi Ameerika Ühendriikidesse, kus ta asus orjuse vastu, viit haiguses veedetud aastat, Auguste Comte’i tõlget ja artikleid suurele Londoni ajalehele. Vaba ja väsimatu naise portree, mis toetub avaldamata kirjadele.

Reisi- ja ajalooraamat, mis ilmus 1910. aastal Bostonis varjunime Francis Miltoun all. Autor külastab Prantsuse kuningate residentse Pariisis ja pealinna ümbruses: Louvre, Tuileries, Palais-Royal, Vincennes, Fontainebleau, Versailles, Saint-Germain-en-Laye, Rambouillet, Chantilly, Compiègne. Ta räägib ka prantsuse aiakunstist ja suurtest kuninglikest jahtidest. Aastaarvude asemel kogub ta vanade kroonikakirjutajate jäetud anekdoote. Elav jalutuskäik läbi Prantsusmaa ajaloo sajandite.

Inglise humoorikas romaan. Londonis ei suuda noor kliendita advokaat ja kirjastajata kirjanik Lionel Mortimer enam üüri maksta. Ta peatab pööraselt kihutava hobuse ja tõttab appi noorele naisele Beatrice Blairile, kes jutustab talle valitsuste ihaldatud salalepingust ja palub tal aidata ühte majja sisse murda, et see tagasi saada. Lionel nõustub rõõmuga. Asjasse segunevad ka teised tegelased, nende seas põnevust otsiv rikas logeleja Tony Wild, ning lugu viib välja maakõrtsini. Kerge seiklus, täis pöördeid ja huumorit.

Üheksas aforismide jaotises ründab Nietzsche filosoofide eelarvamusi ja nende nõuet omakasupüüdmatule tõele. Ta uurib moraaliväärtuste päritolu, eristab isandate ja orjade moraali ning seab kahtluse alla oma aja usulised kindlused. Tema tähelepanekud liiguvad tunnetusteooriast kommete kriitikani. Raamat käsitleb seda, mis on väärtused väärt ja kust nad oma autoriteedi saavad. Autor esitab provotseeriva mõtte, kirjutatuna pigem katkendite kui järjepidevate tõestustena.

Ühel hommikul arreteerivad kaks valvurit pangaprokuristi Josef K. tema toas, ütlemata talle süüdistuse kohta midagi ja jättes ta vabaks kontorisse minema. Menetlus jätkub, ilma et seda kunagi selgitataks, äärelinna maja pööningul, kus asub toimikutest ummistunud kohus. K. käib haige advokaadi, kohtunikest elatuva maalikunstniku ja kaupmehe juures, kelle enda protsess on alla neelanud. Iga samm surub ta sügavamale ametkonda, mille ülemisi astmeid pole keegi näinud. Pärast Kafka surma ilmunud romaan käsitleb süüd, võimu ja instantsi, milleni kunagi ei jõuta.

Kaheksa aastat tagasi katkestas Anne Elliot lähedaste nõuandel kihluse varatu mereväeohvitseriga. Nüüd, edevusest laostunud perekonna tähelepanuta jäetud tütrena, näeb ta naasmas kapten Wentworthi, kes on vahepeal rikkaks saanud ja keda kõik ihaldavad. Kohtumised korduvad kitsas seltskonnas, kus midagi ei öelda otse ja kus kõik jälgivad üksteist. Romaan käsitleb kahetsust, vaikivat truudust ja nende nõuannete koormat, mida järgitakse iseenda vastu. Austen kirjutab siin tõsisemas võtmes, tähelepanelik kaotatud aja ja selle suhtes, mida teine võimalus nõuab.

Briti kirjaniku Compton Mackenzie romaan, mis ilmus 1911. aastal. 18. sajandil elab väljamõeldud Inglise kuurortlinn Curtain Wells vannide, ballide ja mängulaudade rütmis, elegantsi kohtuniku Beau Ripple’i võimu all. Noore Phyllida Courteeniga, kelle abiellumist tahab ema pärandi pärast takistada, kurameerib Francis Vernon, suurtes võlgades mängur, kes räägib talle ühisest põgenemisest, samal ajal kui noor luuletaja Charles Lovely püüab tema südant võita. Vaimukas kombekomöödia, kirjutatud 18. sajandi keeles.

Ameerika romaan. Kentucky, 1925. Kuueteistaastane Ellen Gaddy töötab pere talus, mille rajas üks prantsuse esivanem. Tema isa, range katoliiklane, paneb kõik lootused noorema õe Frankie peale, kes õpib klaverit. Ellen armub Christiani, noorde talusulasesse, kes teeb talle vägivalda ja kaob siis; rasedana varjab ta oma olukorda pere eest ja lahkub talust. Romaan jälgib teda ligi tosin aastat, läbi suure depressiooni, aastaaegade, loomade ja rahvalaulude rütmis. Tundlik ja ilustamata portree maaelust.